Lühiintervjuude sarjas “Edasi on ka minu mõte” uurime oma kaasautoritelt, lugejatelt, toetajatelt ja sõpradelt, mida nad Edasi juures väärtustavad. Scott Diel on kirjanik ja Edasi kaasautor.

Mis on su esimene mälestus seoses Edasi ajakirjaga?

Kõigepealt sina, Janeck. Asutaja, toimetaja, vastutava väljaandjana oled sa true believer, ja see on haruldane. Austan eriti neid omadusi, mida ma endas ei näe. Kui minul on uus projekt käsil – nagu kunagi mu ingliskeelne raamatupood – siis tean, et kui see ei lähe nii edukalt, nagu ette kujutasin, võin ma paari aasta pärast huvi kaotada. Aga sina mitte. Seda oli juba meie esmakohtumisel näha. Sa tõesti uskusid oma projekti ja on tähelepanuväärne, et sul on täna sama energia nagu kümme aastat tagasi. Ja see on nakkav.

Ehk oleks huvitav mõtiskleda, kui tugev oleks Edasi ilma sinuta. Kas Edasi kestab edasi? Kui sa jääd kunagi pensionile ja loobud Edasist, kas see leiab endale mantlipärija? (Kas Edasi Harold Ross leiab oma William Shawni?) Minu meelest on meil Eestis suur hulk ajakirju, mida eestlased peavad pühaks. Kas Edasi võiks nende hulka kuuluda?

Teiseks, minu meelest on Eesti meedias liiga paljud lood puhas hagiograafia: ülistavad edulood, kiidulaulud, üleidealiseerivad lood – niinimetatud Wobegoni järve lood, kus kõik lapsed on keskmisest paremad. Hagiograafia ei ole usutav ega mitte kunagi siiralt mitmemõõtmeline, kus inimene on, noh, inimlik, kus ta eksib nagu inimene. Korraliku loo jaoks on vaja leheruumi, aega ja raha. Millal nägime viimati eesti ajakirjas “persoonilugu”, mis on 40 000 tähemärki pikk, nagu leiame New Yorkeris? Tavaline 6000-tähemärgine lugu on nagu kutse, toimetaja saab kirjutajalt mustvalge (kiire, pool-ausa) portree.

Hagiograafiat on nii kerge kirjutada, et tihti ülistatakse keskpärast ning tehakse lugusid inimestest ja asjadest, mis ei vääri küünlaid. Või pakutakse lugejale aina samu lugusid samadest inimestest. Edasi ei ole sellest samuti puutumata ega immuunne, aga ta püüdleb siiski kõrgete standardite poole. Tähtis on ka mainida, et Edasi ei kuulu SA Kultuurilehe ega muude riigiasutuste alla, ja see, mida Edasi on saavutanud, on ta ära teeninud vabaturu-džunglis tänu sellele, et ajakirja sisu on lugemist väärt.

Artiklid, mis sulle meeldivad?

Mulle meeldib, kuidas autorid – näiteks David Vseviov ja Raivo Vare – käsitlevad Ukraina teemat. Ma pole sugugi välispoliitika ekspert, aga tihti tundub mulle see, mida loen lääne ajakirjadest ja ajalehtedest, etteaimatav. Samas imetlen Eia Uusi, et ta kirjutab nii avalikult oma depressioonist.

Sümpatiseerib ka see, mida teete kaanekunstiga. Illustratsioon on ajakirjade maailmas kaduv kunst, aga Edasi jätkab sellega. Samuti meeldib mulle, et te pole kunagi (minu teada) müünud reklaami esikaanele. Loen aeg-ajalt Eesti Ekspressi (hea uuriv ajakirjandus), aga nende kaaned, mis on 90% pühendatud reklaamile, peletavad mind. Edasi on pigem ajakiri lugejatele kui reklaamijatele ja mulle meeldivad ajakirjad, mis austavad ja hindavad oma lugejaid.

Räägi palun mõne sõnaga ka oma tänasest tööst ja mida sulle meeldib teha vabal ajal? 

Olen ikka aktiivne oma valdkonnis, aga lihtsalt mitte Eestis. Mullu oli meie ooperi “Russia: Today” (koos Ameerika helilooja Eugene Birmaniga) Saksamaa esietendus Berliinis, ja selle vastu allkirjastas petitsiooni 800 inimest, kes palusid, et etendus keelataks. Kontserdi korraldajad ei olnud nõus ja kutsusid etendusele paar tosinat politseinikku, nii vormis kui erariietes. Olen kirjutanud ka artikleid ja esseid Ameerika ajakirjadesse nagu McSweeney’s ja Gray’s Sporting Journal. Kõige värskem essee ilmub USA-s sel kevadel. Aga kahjuks pole ma kunagi leivaraha teeninud kunstiga. Olen alati kõrvalt kirjutanud lugusid rasketööstusest. Irooniline küll: ühel päeval kirjutan essee oma vanemate surmast ja teisel päeval kaevandustehnoloogiast. Aga selline on vabakutselise elu. Nagu T-särk ütleb: Will Write for Food.

Donald Trumpi administratsioon ja nende poliitika on kõvasti mõjutanud minu era- ja tööelu. Töö kohta võin öelda, et tema skisofreenilised tariifid on tekitanud ebastabiilse investeerimiskliima ja mu kliendid on hakanud raha palju hoolikamalt lugema. Kui rääkida eraelust, siis on mul tihti piinlik oma valitsuse ja MAGA valijate pärast ning olen mõelnud, kas ma tunnen praegu sama häbitunnet nagu intelligentne venelane, kes elab läänes. Seetõttu olen elanud vaikselt ja püüan leppida Ameerika ühiskonnas toimuvaga. Proovin keskenduda pigem oma lapse haridusele, olen palju lugenud, käin kontsertidel ja teatris ning olen püüdnud kanuu vette lasta nii tihti kui võimalik. Ühiskondlikust mürast püüan eemale hoida ja teen asju, mida naudin.

Kui oleks sinu otsustada, siis mida ja miks võiks teha Eestis teistmoodi, et muuta meie elu paremaks?

Üht võin küll Eesti kohta öelda, mida kahjuks oma kodumaa kohta öelda ei saa: igal aastal läheb Eesti elu natuke paremaks. Jah, on palju probleeme ja kõigil ei lähe alati hästi, aga üldiselt ühiskond areneb. Näen, et mu eestlastest sõbrad, kes elasid Rootsis, said võimaluse koju naasta, sest nende lapse ravimid on lõpuks võetud haigekassa nimekirja.

Samal ajal USA-s oli mu sõbral südameoperatsioon, mis maksis 650 000 Ameerika dollarit. Tema omavastutus? Null dollarit, sest ta on tippadvokaat, kel on uskumatu kindlustus. Aga mu ülikooliprofessori vennal oli vähk ja tal oli vaja päevakirurgia ravi, mis maksis 50 000 dollarit – tema osa 5000 pluss ca tuhat dollarit kuumaksu. Mu nõbu tütrel on vähk ja tal pole arstide jaoks piisavalt raha – ta on meditsiiniõde, kel oli “hea” kindlustus, aga ta pidi korraldama ühisrahastuskampaania, et selle eest maksta. Ameerika tervisesüsteem on katki ja käest ära ning näen, et see läheb pigem dramaatiliselt halvemaks kui paremaks. Jah, ma saan aru, et kõik ei ole Eestis hea, ja ma ei taha olla tüütu optimist. Aga Eestis on palju head.

Mis võiks Eestis paremaks minna? Võib-olla ma lihtsalt kujutan ette, aga mulle tundub, et see, kuidas inimesed omavahel suhtlevad, on halvemaks läinud – elementaarne viisakus on vähenenud. Näen seda tänaval, taksos, lennukis, poodides jne. Ühiskonnas on praegu nii palju hirmu ja see mõjutab meid kõiki. Eesti presidentidel on olnud kombeks paluda uusaastakõnes rahvalt, et me hooliksime üksteisest. Varem on see mulle tihti tundunud tühijutuna, ja tuleb tunnistada, et inimsuhted on väga oluline teema. Samas usun, et kui meil on turvatunne, siis suhtleksime kindlasti paremini. Kuigi Venemaa ja Ameerika on praegu omadega p**ses, on mul ikka veel lootust Eesti ja Euroopa Liidu suhtes. Jah, tean, et eestlased ütlevad “Lootus on lollide lohutus” – aga ma hoian pöialt ja jään optimistiks.

***

3 võimalust luua uut väärtust ja aidata saada Edasil tugevamaks

Hea lugeja! Kutsume Sind hakkama tellijaks. Püsitellijana aitad luua ajakirja, mis on Eestis puudu, ning teed palju head isegi siis, kui Sa ise ei jõua iga päev lugeda. Rahulik ja inspireeriv keskkond ei teki iseenesest ning see vajab püsivat hoolt. Võid mõelda ka nii, et Edasi on osa Sinu heategevuskäitumisest parema keskkonna ja ajakirjanduse nimel. Siit leiab põhjusi, mida teised lugejaid Edasi juures väärtustavad.

Hea asutaja, ettevõtte juht, turundusjuht! Turunduskoostöö suurtest meediamajadest sõltumatu, väikese, aga visa kirjastusega võib olla osa Sinu ettevõtte, tööandja brändi arendamisest ning tugev sõnum ka tarbijatele, mille eest Sinu ettevõte seisab ja millele kaasa soovib aidata. Edasi hoiak on ettevõtlik ja eluterve, meie lugejatele läheb korda hooliv ja jätkusuutlik Eesti. Võta ühendust ning leiame sobiva koostöövormi. Siit leiab põhjusi, miks reklaamida Edasis.

Hea filantroop! Edasi eesmärk on teha Eesti parimat kvaliteetajakirja. Pühendume ise 100%, aga vajame ajakirja elujõuliseks muutmisel veel natuke abi. Kui Sulle on oluline valikukriteerium see, et toetatav algatus looks uut väärtust kogu ühiskonnale ja oleks tore, kui saaksid selle mõju ka ise igapäevaselt hinnata, siis ajakiri Edasi on suurepärane võimalus. Anna meile hoogu ja aita saada tugevamaks (rekvisiidid leiab siit). Iga toetaja panus läheb sisuloome kvaliteedi parandamiseks. Kui vajad otsustamiseks lisainfot, siis võta palun ühendust: janeck.uibo@edasi.org. Siit leiab toetajate arvamusi, miks nad meile toeks on otsustanud olla.

Edasi saab sel sügisel 10-aastaseks – hakka tellijaks juubeliaastal!
Tutvu tellimisvõimalustega