Valdav osa uuest Ameerika kinost väldib Trumpi tühistamisähvarduste hirmus filmides teravaid teemasid. Julgematele annab ärimehest presidendi ühiskonda lõhestav poliitika siiski ka käsitletavaid teemasid juurde.
USA filmitööstust on peetud nii rahvuslikuks aardeks kui üheks tähtsamaks ekspordiartikliks. Kui esimese ametiaja künnisel jäi Ameerika Ühendriikide presidendile Donald Trumpile ette Bong Joon Ho 2018. aasta “Parasiidi” võit Oscaritel, sest tegu polnud piisavalt “ameerikaliku” filmiga, siis sel aastal tuli ärimehest president lagedale plaaniga kehtestada kõigile välismaa filmidele sajaprotsendine tollimaks. Hollywoodi “kiirelt surevaks nähtuseks” kuulutades lubas Trump kaitsta Ameerika filmikunsti välismaise konkurentsi eest, suunates sihiku nii Euroopa kui teiste riikide poole. Detailid on ähmased, kuid üks asi selge: selline otsus võiks määravat rolli mängida rahvusvahelistes koostöödes, seejuures Ameerika enda stuudiotes, kus filmid valmivad tihti väljaspool Ühendriike. Päevakorras on seega küsimus: kas poliitilised otsused võivad muuta maailma suurima meelelahutustööstuse olemust või määratlust, mis üldse on “Ameerika film”?
