Õppe- ja kasvukeskkonna määruse keskne sisu on tegelikult mitte muru ja trepid, vaid koolipäeva rütm.
Uudis ei ole mitte see, kui koer hammustab inimest, vaid see, kui inimene hammustab koera. Sellest lähtus juba vanal hallil ajal isegi riigitelevisioon ehk tänapäeva mõttes kvaliteetmeedia. Nüüd on muudel nähtustel kui kurioosumid veel raskem löögile pääseda. Meelelahutustööstuse toimimist on kerge taibata, aga keerulisem on mõista seda, kui raske on lugejatel-kuulajatel-vaatajatel eristada müra ja signaali. Koolist vaadatuna on sel kevadel tundunud naljakas, kui tõsimeelselt on kajastatud ja arutatud Vabariigi Valitsuse määruse “Nõuded statsionaarse õppega üldhariduskooli õppe- ja kasvukeskkonnale” eelnõu.
