Oma pea 14 Istanbuli-aasta vältel olen alatasa ühel või teisel moel puutunud Süüria sõja tagajärgedega kokku. Kirjutan harva isiklikest kogemustest, aga seekord mõtisklen, kuidas sõda Süürias on puudutanud ühte tavalist eestlast: mind ennast.
Diktaator Bashar al-Assad elab nüüd Moskvas ja tunneb rõõmu kinnisvarast, mida ta oli oma perekonnale Venemaa pealinnas kokku ostnud süürlaste rahade eest. Viimastel aastatel vireles Süüria elanikkonnast vaesuses 70%; äärmises vaesuses üritas hakkama saada iga neljas Süüria inimene. Isakese Putini selja taga võib kukutatud diktaator end turvaliselt tunda, ent peaaegu 14 aastat suurlinnade piiramist, nälga, inimeste võikaid piinamisi, tapmisi ja massilist sundrännet selleks, et arutu vägivalla käest pääseda, on süürlaste hinge löönud nii sügava trauma, et täielik paranemine kestab mitu põlvkonda. See on veel hea, kui rahu pidama jääb ja inimestel toibuda lastakse.