Mul oli hiljuti võimalus viia PÖFFi väliskülalised Kõrvemaale – raba vaatama ja metsaõhku nuusutama. Huvilisi oli Filipiinidelt, Hispaaniast, Ameerikast, Hollandist, Saksamaalt ja mujaltki. Juba hommikul kodust välja sõites teadsin, et see päev ei jäta kedagi külmaks, sest maha oli sadanud esimene korralik lumi (milline sõnademäng!).

Kui nägin bussist maha astuvaid inimesi ja ilmeid nende nägudel, teadsin, et nad on kõige paremas mõttes “konksu otsas”. Puudelt pudenevad lumehelbed olid muutunud päikesekiirtes sabisevateks kullateradeks ja jalge all krudisev lumi pani filipiinlasi ikka ja jälle peatuma ja imestama. Matkajuhil on sellistes olukordades oma lugude ja mõtetega üsna vähe lisada. Mõnikord tunnen isegi, et mida rohkem püüan seda kõike kirjeldada ja mõtestada, seda tavalisemaks muudab see külalise kogemuse.

Romet Vaino

Romet Vaino kulgeb viiel meelel läbi nelja aastaaja üle kodumaa maastike. Selline teadlik looduses liikumine pakub suurel hulgal märkamisi nii inimpsüühika kui looduse enda kohta. Tema igakuine kolumn pakubki vahetuid emotsioone ja mõtteid loodusest ning käib ühte sammu loodusliku aastaringiga. Loe artikleid (80)