Kui ma olin 40, ütles üks 46-aastane mees, et mehe elu parim kümnend on 50. aastad. Kui ma nüüd, mil me mõlemad oleme järgmises kümnendis, temalt küsisin, kas tal on siis nii, ei mäletanud ta enam, et ta oleks midagi sellist öelnud.
Mulle jäi see tema väide aga meelde, omamoodi nagu lootust andes. Minu jaoks oli 30. aastate teine ja 40. aastate esimene pool raske ja lootus, et elu võib paremaks minna, kulus mulle marjaks ära.
Ma arvan, et selline lootus kulub kõigile ära. Mis siis, et mu tuttav ei mäletanud seda mõtet ja andis hiljem põiklevaid vastuseid – usun, et tal on õigus. Ma toetun selles veendumuses nii enda kui ka teiste kogemustele.