Omamoodi on see kummaline nähtus. Et kõige raskem hetk võistlustel pole sageli lõpus, mil keha peaks justkui kõige enam väsinud olema. Vaid hoopis kuskil teise poole alguses. Seda on ilmselt kogenud pea kõik sportlased. Kui oled pingutamas n.ö piiri peal. Ja jõuad võistlusega poolele maale ning peas peaks hakkama töötama mõte “ainult pool ongi veel”, siis kipub vahest ligi hiilima tunne, et “oh pagan, teist sama palju veel! Ma pole kindel, kas ma nii lõpuni jaksan minna”, kirjutab Raimo Ülavere sportlaste coachingule keskendunud  veebilehel Ownyourwins.com. Kuidas pingutamisel tekkivad rasked hetked üle elada?

Võistlustel käivad väsimustunne ja “ma suudan” tunne hoogudena ja vaheldumisi. On ka tuvastatud, et on olemas sportlased, kes tunnevad võistlustel korraga nii väsimust kui õnnetunnet. Ning on ka sportlasi, kes tunnevad korraga väsimust ja “ma ei suuda” tunnet. Ent kummalisel kombel kipuvad motivatsiooni mõttes kõige raskemad hetked mõlematel saabuma võistluse teise poole alguses, kolmandal neljandikul, kui kasutada korvpalli termineid. Miks?

Võistlus algab ja lõpeb peas. Ja pea tegeleb pideva kalkuleerimisega – kui suur on minu hetkepingutus? Ja kui kaugele ma sellega jaksan minna? Ning mõistagi, kuna seda kalkuleerimist teeb pigem nn ahviaju ehk aju emotsionaalne osa, siis ei pruugi see tugineda faktidele ehk tegelikule võimekusele ja fookus võib kergesti minna “ma vist enam nii ei jaksa” suunda. Motivatsioon võistluse ajal võib olla veidi nagu laiaks venitud U-kujuga – motivatsioon kui tunne on kõrge alguses, esimeses pooles. Siis järgneb sageli koos esimeste tõsisemate väsimusnähtudega väike langus. Ning kui lõpp ligineb, leiame sageli “kuskilt” justkui uut jõudu, et veel “all-out” vajutada.

Raimo Ülavere

Raimo Ülavere on koolitaja ja coach, kes aitab edukatel inimestel teha oma käitumises positiivseid ja püsivaid muutusi. Loe artikleid (70)