Umbkaudu pool elust olen aastavahetuse kandis teinud lõppenud aastast kokkuvõtteid. Lisaks olen püüdnud ette kujutada ka seda, milline võiks tulla uus aasta. Nojah, kui aus olla, siis pole ainult ette kujutamisega piirdunud. Mulle on olnud omane natuke nagu jumalat mängida, püüdes algava aasta kulgu ning selle sündmusi jõuliselt ja täpselt ette määrata. (Tõsi, viimased neli aastat on praktiseerinud hoopis vastupidist lähenemist ja õppinud asjadel juhtuda laskmist.) Raamatus „Kõige tähtsam küsimus“ kirjeldan taolisi aasta alguse toiminguid detailselt – nagu ka muid eesmärkide seadmise ja saavutamisega seonduvat. Kui aga mälu ei peta, siis pole seal sõnagi kirjas aasta moto idee kohta.

Aasta motot saab vaadelda kahte moodi – ajas tagasi ja ette vaadates. Aasta lõpus tasub meenutada, mis kõige tähtsamal kohal oli. Kas töö või kodu, suhted või ise, areng või raha teenimine? Füüsiline või vaimne tervis, sisemise või välise maailma avastamine? Tagasi on lihtsam vaadata kui edasi. See nõuab juhtunu meenutamist, analüüsi- ja üldistamisoskust, millega enamik üsna hästi hakkama saab. Kui see kõlab liiga keeruliselt, siis lihtsam viis vastusteni jõuda on küsida endalt lihtsalt: „Milline aasta mul oli – ühe sõnaga? Mille aasta see peamiselt oli?“

Peep Vain

Peep Vain on tähenduse otsija, sõnameister ja muusikamees, raamatute „Keset elu“ ja „Kõige tähtsam küsimus“ autor. Loe artikleid (13)