Augusti keskel lahkunud prantsuse filminäitleja Alain Delon jättis oma ajastu silmapistva esindajana unustamatu jälje kollektiivsesse mällu. Enama kui 90 filmi hulgast on paljud jäänud klassika hulka. ʺKui minust ei oleks saanud näitlejat, oleksin kindlasti juba ammu surnud,ʺ on Delon ise öelnud. Deloni elule ja loomingule teeb tagasivaate Edasi kaasautor, prantsuse kultuuri asjatundja Tiina Richard.

Üle maailma tuntud prantsuse filmilegend, keda Prantsusmaa Filmiakadeemia oma auavalduses nimetas ʺjäljendamatult andekaks, kelle vastupandamatult elegantne sarm saatis kõiki tema filmirolleʺ,  jääb rahvusliku filmikunsti mäluvaramusse nagu kõik ainukordsed isikud, kes oma ajastusse jälje on jätnud. The Guardian märgib sel puhul: ʺAlain Delon on 1960ndate kadunud ilu sümbolʺ. El País  kirjutab, et 20. sajandi teise poole Prantsuse ja Euroopa filmikunsti üks vääramatu sümbol on Alain Delon. Arvukate riikide ajakirjanduslike pühenduste hulgas on New York Times meenutanud, et Delon kehastas ühtviisi tõepäraselt kõige külmaverelisemaid gangstereid, aga ka tuliseid armunuid. Alain Deloni võib seostada temast väljakiirgava metsiku iluga, mille tõid 1960ndatel esile Visconti, Clément või Antonioni. Kuid ta oli näitlejana ka vaikiv,  mõistatuslik, aristokraatlik ja distantne.