Kas agressorriigi tsiviilisikud kuuluvad süütute ohvrite hulka või on nad sõjaleegi valla päästnud riigi kodanikena ikkagi süükandjad?
Kummaline on alustada alljärgnevat lugu tõdemusega, et mul puudub pealkirjas esitatud küsimusele kindlalt väljakujunenud ühene vastus. Aga samas, ja õigustusena – see ei peagi alati (iga situatsiooni puhul universaalsena) nii olema. Mis ei tähenda, et juhtumite puhul, kui juttu on personaalsest süüst ning vastutuse kandmisest “sinu riigi” poolt minevikus, või olevikus sooritatud tegude eest, ei võiks “süü küsimus” kujuneda arutluse teemaks. Seda enam tänasel päeval, mil Venemaa kallaletung Ukrainale on nii otseselt kui kaudsemalt (näiteks Venemaa numbritega autode lubamine meie teedele jne) püstitanud küsimuse venelaste (venemaalaste) vastutusest, ehk osalisest süüst nende riigi poolt korda saadetud kuritegude eest. Seejuures ka juhtumite puhul: kas Putini Venemaalt Eestisse põgenenud ja sõnades Ukrainale toetust avaldanud konkreetses kodanikus – jäädes autonumbri näite juurde – peaks pigem nägema karistamise ära teeninud süükandjat või hoopis süüta kannatajat, kellele tehakse põhjendamatult liiga.
