Kust jookseb piir arutu tundlemise ja tervisliku tunnete tundmise vahel?
Tunded on ühed ilusamaid hetki, aga samas ka kannatusi põhjustavamad nähtused inimese elus. Tugevate tunnete ajel on sündinud hulgaliselt hinge puudutavat ja inimkonda ühendavat kirjandust ja kunsti, aga algatatud ka sõdu. On suisa ütlus, et armastusest vihkamiseni on vaid üks samm. Ometi eeldame täiskasvanuks saamisel, et inimesed oskaksid oma tundeid vaos hoida, kahjustamata kaaslasi äärmuslike tundepuhangutega. Kust siis jookseb piir arutu tundlemise ja tervisliku tunnete tundmise vahel? Ehk vajame muljemajanduse, kriisideajastu ja polariseerumise aegu uut lähenemist ka tundekultuurile?