Ennetamaks tarbetut nipsakust, pole inimene bakterist kuigi palju imelisem. Ime on elu ise. Imede esilekutsumine ja kontroll on väljaspool inimvõimeid. Temale avanev tegelikkuse pale peab olema lihtne ja loogiline. Paraku pole tõe äratundmiseks kumbki piisav. Paistsid ju kõik eksimused mingil hetkel lihtsate ning loogilistena.
Inimeses avalduv ime peidab astronoomilist ulatust. Polegi selge, kummale poole jääb suurem mõistatus: kas vaadates planeete, tähti ja kosmost või suumides kudede, rakkude ja molekulide kaudu subatomaarsesse maailma. Kahe imetabase maailma vahel toimetav inimene kogub loogiliste arusaamade liivateri, mille otsa ronides püüab luua turvalise heaolu saarekest. Ometi, nagu liiv, kõik tema tõed ei sobi kokku ja äsja veel kindel jalgealune võib vajuda taas selgusetuse ookeani.
