Alkohol ja üha enam ka teised kesknärvisüsteemile toimivad uimastid on saanud osaks ühiskonnast ja selle korraldusest. Võtaksingi järgnevalt käsitleda uimastitarbimise põhjuseid, mida tähistab inimese üksindus ja igatsus. Sest kõige laastavam on uimastite mõju just läheduse aseainena. Uimastist saab sõltuvus ja sõltlase partner ja valitseja, tõrjudes tõhusalt inimlikku lähedust, mida me kõik tegelikult ja peamiselt igatseme.
Eks täiskasvanuks saamise üheks osaks on katsuda oma piire, mille käigus tuleb ka tarbida aineid, mida meie keha tegelikult esialgu tõrjub, olgu selleks alkohol, tubakas või mõni kolmas substraat. Harjutamine ei tee siinkohal mitte meistriks, vaid kujundab aju ümber nii, et mõnukeskuses mitmedki “juhtmed” otseühendusse lähevad ja seetõttu ainult ja peamiselt tuttavale uimastile või isegi juba selle tarbimise ootusele reageerima hakkavad. Inimene võib juua nii rõõmust kui kurvastusest, nii üksindusest kui eksitusest, nii harjumusest kui igavusest. Keegi ei alusta ainete tarbimist sõltuvusest, see kujuneb välja aja jooksul.