Viirelaid ei ole maailma lõpus asuv üksik paradiisisaar, kuhu päevi lennates talvekülma eest pakku minna. Piisab vaid pooleteisetunnisest autosõidust Saaremaa suunal ja lühikesest meeleolukast Virtsu sadamast algavast paadiotsast ning vupsti oledki autiomaale maabunud. Omanäolise ja mitmes mõttes unustamatu ritriidi mõõdu annab Viirelaid välja iga kell. Saarel ei ole midagi muud peale madala maariba, tuulest räsitud kadakate, ergaspunase metallmajaka ja ühe majapidamise. Suvel lisanduvad nendele veel 500 Lõuna-Eesti lammast ja nende järel maha poetatud pabulahunnikud.
Mina sattusin saarele puhtast entusiasmist noorkokkade tegemiste vastu. Go Spa peakokk Alar Aksalu mainis muu jutu sees Viirelaiul toimunud õhtusööki ja välkidee järgmiseks gurmeeelamuseks kohale sõita oligi peas sündinud. Ilma igasugu ettevalmistuseta olin end Noa peakoka poole vedaja Orm Oja valmistatavas gurmeeseikluses osalejaks meldinud.