Kadri Kroon: hakkame sättima! Millise joogiga tõsta toost Eesti terviseks?

Eesti trendikaid käsitööjooke põgusalt tutvustav kirjatükk on mõeldud neile, kes pidupäeval hinges eestimaist eelistavad ja Läti odava viinaralliga kaasa ei lähe. Pakun välja jooke, mida oleks igati väärikas Eesti 100nda sünnipäeva puhul lauale panna.

Õite magusad kohalikud marjanapsud

Näitlejapaar Tiina Tauraite ja Erki Laur on tõelised tšillifännid. Oma tarbeks on nad kasvuhoones tuliseid kaunu kasvatanud juba aastaid, omandatud põllumeheharidus vajab ju rakendust. Nad ei kiirusta protsessi tagant, joogid on tõelised käsitöönapsud, mis pudelis rahulikult aja jooksul edasi küpsevad. 2015. aasta sõstrasaagist valmistas Tiina padadestillaatoris kõigepealt eluvee. Inspireerituna šoti viski suitsususest rikastas ta kuivatatud sõstraid enne destilleerimist turbasuitsuga. Kirsiks tordil on mõnus õrn tšilli järelmaitses. Valikus on nii pooleliitrine kui 10 cl pudel, väiksem on igati sobilik klõmm üksi juubeldavale eestlasele või kir kokteili tegemiseks.

Põhjaka Mõisa viinaköögis askeldavad neli ettevõtlikku noormeest. Esimesed katsetused tehti kolmeliitrises purgis, nüüd müüakse napsu paljudes nooblites restoranides ja poodides. Astelpajunapsu kangus on 26 kraadi. See on tehtud mahemarjadest, alkoholina kasutatakse Rakvere rukkipiiritust. Kergelt mõrkjas marjajook on selge ja põhjamaiselt karge. Sobib tarvitamiseks külmana, nagu Eesti oma Limoncello, boonusena on jook eriliselt vitamiinirohke.

2016. aastal enne esimest öökülma korjatud Lõuna-Eesti metspihlakatest tehtud Säde naps on aimatava mõrususega. Selle joogi taga on sommeljee ja Leib Resto ja Aed omanik Kristjan Peäske. Tegemist on täiesti naturaalse 20% alkoholisisaldusega käsitööjoogiga, mis valmib nalivka põhimõttel. Pihlakas on üdini Eesti mari, sobib nii aperitiivina toostiks kui desserdi kõrvale.

Vahutavad kodumaised mullijoogid rabarberist, ebaküdooniast & õunast

Valgejõe Veinivilla rabarberist tehtud suurepärane vahuvein on kahjuks tehtud väga limiteeritud kogustes, kodulehel on see välja müüdud. Alternatiivina on olemas Nudisti Peenjoogivabriku toodetud Rabarbra – Eesti rabarberist väärindatud mullijook. Nimi tuli joogile Raba rabarberimahla ja Barbara Streisandi järgi.

Tori Siidritalu rabarberi vahuvein on mõnusa peene mulliga. Maitse on kuiv ja veinil on hea hape. Toril on juubeliks valminud ka Manifest 100 õunasiider. Tegemist on Brut Nature siidriga, ehk ilma suhkrut lisamata tehtud mullidega õunajoogiga. Pudelil kaasas väljavõte iseseisvusmanifesist, see oleks igati paslik juubeliõhtul laua ääres ette lugemiseks.

Konkureeriv siidripere Jaanihansolt on välja tulnud kahe põneva pidujoogiga. Õhtu alustuseks võiks valida HQ Brut Methode Traditionelle kuiva vahuveini, mille valmistamisel on õunale sekka pandud ebaküdooniat ja sutsuke kodumaist mett. Kokteilina sobib vahuveinist valmistatada Juubeli Kir’i, valades klaasi põhja tortsukese Sõstra ja Suitsu pudelist ning täites selle siis klassikalisel vahuveinimeetodil valminud Jaanihanso mulliga. Juustude või koogi saatjaks tasuks valida Jaanihanso orgaanilise jääsiidri. Alkoholi on sellel 12 kraadi jagu. Hilisel sügisel külmal ajal küpseks saanud Eesti õunte mahl külmutatakse vahetult enne käärimise algust. Nii saadakse elava happega magusa küpse õuna karakteriga dessertvein. Idee pärineb Kanadast, kus sarnaselt viinamarjadega toimetatakse.

Kadakane karjamaa pudelis

Džinnitrend on vallutanud ka Eesti. Esile on tõusnud oma small batch väikejoogitootjad, nende toodete maitseskaala on väga suur ja lai, lisandeid on palju. Kel rohkem ürte, vürtse, kes rõhub värskusele või tsitruselistele. Kõigil oma isikupära.

Peninuki Napsukoja siidrite kõrvale on tekkinud nüüd oma Distilled Gin. See pole tehtud teraviljast, nagu enamik džinne, vaid õunast koos posu ürtidega, kõik eestimaised. Ka kadakamarjad tulevad Saaremaalt. Destillatsiooni käigus tehakse tuld kohalikest lepapuudest. Peale destillatsiooni on joogil sisse lisatud rukkililleõisi. Üdini eestimaine märjuke, mille pudelikaelal on nutsakas kuivatatud rukkililleõitega, et igaüks saaks oma kokteili kaunistada.

Metsis džinni valmistajaks on Distillirium OÜ. Pudelisse on püütud märg metsaline aroom, lilleaas ja roheline muru. Üsnagi kange naps on õline, samas kergelt joodav. Muidugi on siingi tähtsal kohal Saaremaa ja Kihnu kadakamarjad. Metsisest ei puudu ka tsitrusenoot. Tegijad ise armastavad öelda, et nende jook on mõeldud nautimiseks, et inimesed saaksid lasta headel asjadel enda juurde tulla.

Lahhentagge Destilleerimisvabriku Öesel Dry Gin ei ole päris eestimaine toode. Nimelt destilleeritakse seda jooki Belgias kuni enda joogivabriku lõpliku valmimiseni. Lahhentagge mõisa viinakoogis muide on sündinud Antarktika mandri esimene uurija von Bellingshausen. Lahetaguse küla suvesaarlaste projekt kasutab saaremaist toorainet- joogi sisse lähevad lisaks kadakamarjadele sireliõied, nurmenukud, nõmm-liivatee, Põhjala ingver ja palju muud. Rukkipiiritus tuleb Rakverest. Lahhentagge on olemuselt värske, rohelise ja tsitruselise karakteriga. Tunda on tilli ja värsket kurki, millele sekundeerivad vürtsisemad noodid. Eksootilise koriandri saatjaks on suvine saunaviha kaseleht. Rukkipiirituse baas annab joogile tugeva püsiva karakteri.

Dzinni lahjendajaks on eestimaise eelistajal valida kas Mixtur toonikusiirup või Nudist Peenjoogivabriku toonikud Ana ja Lord. Lordis on rohkem kiinapuukoort ja vähem suhkrut, seega on tegemist mõrudama käsitöötoonikuga. Meil malaariaohtu karta ei ole, valik pigem maitse asi. Mixturi taga on pärnlanna Inger Udeküll. Idee sai ta USA baaridest, kus toonikute asemel tegid baariproffid kõik ise oma siirupeid. Inger soovitab Mixturi keskmise mulliga joogiveega lahjendada.

Ülaltoodud eestimaised joogid on saadaval hästivarustatud poodides nt Delice’i, Kaubamaja, Selverite ja Stockmanni lettidel ja loomulikult väikestes joogipoodides. Kus mida parasjagu juubelinädalal on ja jagub, see on küll puhtalt õnne küsimus.

Kadri Kroon

Kadri Kroon

Kadri Kroon on paadunud foodie, andunud veinifänn ja tulihingeline reisihull, kellele meeldib kogeda ehedaid hetki puhtast uudishimust elu ja maailma vastu. Tema soovituste järgi suurlinnades seigeldes on reisielamus garanteeritud. Kadri on Edasi toidu-, veini- ja reisirubriigi toimetaja. Loe artikleid (27)