Kuidas alustada? Aga väga lihtsalt. Ma mõtlesin juba ammu, et tahaks rääkida Ene-Liis Semperiga. Kunstist. Elust. Teatrist. Ikkagi kunstist. Aga sügise teises pooles polnud tal aega niimoodi pooleteiseks tunniks maha istuda ja maailma asjadele argielust avarama pilguga vaadata, sest lavastus “Nüüd võib sellest rääkida” pidi esietenduma 2. detsembril ja seda ta teatris Ekspeditsioon ka tegi. Tehtud, vaadatud, õnnestunud.
Esmaspäev, kell veerand kolm päeval. Istume Sakala 3 pooleteistkümnendal korrusel, vaatame aknast talve ja lõpetame alles siis, kui saabub juba fotograaf Iris, sest kell on läinud kuidagi ruttu ja jätkuks veelgi juttu.