Eelmisel nädalal algasid olümpiamängud ja see jättis jälje ka minu laupäevale. Mulle on eluaeg meeldinud olümpiamänge vaadata.

9:00

Pole aega isegi hommikuvõimlemist teha, sest alanud on naiste suusavahetusega sõit. Reporteritel on adrekas üleval. Eestlastest on stardis Tatjana Mannima, kes teeb sporti pere ja töö kõrvalt! On aga ka Marit Björgen, kes pole oma lihaskimpu kuhugi kaotanud! Ja Björgenil on väga head suusad! Aga need suusad vahetatakse varsti ära, sest vabatehnikale minnakse teise suusaga!

Björgen tuleb suusavahetusse! Mannima kaotab oluliselt rohkem kui kolme minutiga! Mis tähendab, et ei ole päris tema päev! Kowalczyk hakkab pudenema! Samas kui Björgenil on hoopis teine minek nüüd! Niskanen hakkab jääma!

Mulle on eluaeg meeldinud olümpiamänge vaadata. Ses mõttes olen vist lausa tugitoolisportlane. Samas mind väga süsteemselt see kõik ei huvita, pigem vaatan niimoodi emotsionaalselt. Nostalgiavärk ka vist, sest lapsepõlves olid telekast tulevad olümpiamängud nagu aken vabasse maailma. Inimestel lahedad riided seljas ja suuskadel kihvtid välismaa kirjad peal. Aga mis ma siin lobisen.

Üheksa suusatajat on jätkuvalt koos!

Rootslased organiseerivad midagi, Björgen aga ei jäta jonni! Aga Kalla läheb! 30-aastane Charlot Kalla! Uhkes üksinduses! Björgen teeb samas ka meeletult tööd! Meie Mannima hetkel viiekümne kuues! Finiš on viie minuti pärast! Kalla läks ja Björgen tuleb! Weng on mängust väljas! Kalla on liikumas kulla poole! Et Kalla nüüd haamrit ei saa, aga nii kogenud sportlane ei saa! Kalla on läinud! Björgen jääb! Björgen, Pärmekoski ja Eba Anderson! Kes saab hõbeda? Täiesti võrdsete vahedega tullakse! Ikkagi läheb Björgen oma teed! Charlot Kalla võidab nende olümpiamängude esimese kulla! Björgen on hõbedaga rahul ja… kes siis saab selle kõige kahvatuma medali? Reporterid muudkui tulistavad, nii et ei jõua jälgidagi. Pärmekoski ongi kolmas! Nüüd hakkavad tulema sportlased viiskümmend pluss! Saabub vapper korealanna Chi! Mannima polegi tagantpoolt kolmas enam, vaid on möödunud kahest suusatajast! Vilksaski seal juba…

Sihuke võistlus siis. Peab vist midagi sööma, täitsa läbi võttis.

Telekas räägib Tatjana Mannima, et nende teistega oli ikka väga raske koos minna. Ja et edasi läheb tal vast ikka paremini. Soojendusel oli suusk ka olnud täitsa ok. Mannima põhidistants on 30km, ütleb reporter. Tatjana ütleb, et tuleb ikka vahepeal ka rajale, sprindis. Huh.

10:30

Kuldvillaku olümpia eri. Võistlustules Timo, Margus, Marko. Õige vastus on Vancouver. Teise küsimuse õige vastus on aga Innsbruck. Küsimus oli, mis on Tirooli pealinn. 1976. aasta Innsbrucki taliolümpiamänge ma mäletan väga hästi. Joonistasin pastakaga selle logo omale koolikoti peale. Kõik meie koolis joonistasid, niipalju kui ma mäletan. Kes aga vahendas Ants Antsoni võidu rõõmusõnumi kodumaale? Õige vastus on Gunnar Hololei! Küsimusi tuleb nagu oavarrest, ei jõua jälgida… Kes on kümnekordne olümpiamedalist? Raissa Smetanina!

Tuleb naine ja paneb küsimata teise kanali peale.

Ja tuleb ka kass ning tõmbab sabaga üle arvuti ekraani. Ok, teen siis väikese sundpausi tihedasse sportlikku laupäeva. Naine halastab ja paneb Kuldvillaku peale tagasi. Küsimust ei kuule, aga õige vastus on Austria. Võidab Marko Kaljuveer!

Väike paus.

11:08

Eurosport ühe pealt näidatakse imelikke klippe olümpiamängude ajaloost.

Ja hakkab kordus hommikusest naiste suusavahetusega sõidust. Eesti pealt hetkel ei tule midagi. Eurosport kahe pealt tuleb aga hoki. Mängivad Jaapan ja Rootsi. Jaapanlastel on valged särgid punase numbriga ning rootslastel sinised särgid kollase numbriga. Naine tõstab pea arvutist ja imestab, et ma vaatan hokit. Ütleb, et ma ei vaata ju tavaliselt hokit. Aga tavaliset ei tulegi telekast hokit. Praegu on aga olümpiamängud! Lapsepõlves sai ise ka mingil määralt ikka hokit mängitud Karksi-Nuia tiikide peal. Mina olin tavaliselt väravas, sest esiteks polnud ma vist eriti agressiivne, et platsi peal teistega võidu rüseleda, teiseks oli mul vist päris hea reaktsioon, et väravas olla. Olin jalgpallis ka tihtipeale väravavaht, aga seal oli asi kindlalt selles, et ma ei olnud kuigi kiire jooksumees ja palliga oli ka nii, et nii, kui ma selle enda valdusse juhtusin saama, nii tekkis mul kohe kirjeldamatu paanika ja soov see ruttu kellelegi edasi anda, olgu või vastasvõistkonna mängijale.

Rootsi juhib 2 : 1. Naine tahab hakata “Pealtnägija” kordust vaatama, nii et peab tegema taas väikese pausi.

12:10

Loen netist kunagise Eesti tippsuusataja ja praeguse Vene koondise määrdemeistri Urmas Välbe intervjuud. Räägib, kuidas ta ennast omal ajal üle treenis ja imestab, et praegused Eesti suusatajad nii lahjalt esinevad, kuigi know-how ja kõik vahendid hea tulemuse tegemiseks on olemas. Päris huvitav lugemine. Välbe on otsekohene tegelane ega aja mingit ümbertnurga juttu.

12:20

Kanal 12 pealt on “Olümpiastuudio”. Suurel ekraanil näidatakse sportlaste pilte ja saatekülaline üritab nende nimesid ära arvata. Ronald Lessing. Saskia Alusalu, see lipukandja! Arti Aigro, Anna-Lotta Jõgeva… Imelik saade.

12:52

Koristasin vahepeal esikut ja vetsu. Ikkagi laupäev või nii. Eurosport 1 näitab kelgutamist. See on väga isevärki ala. Paistab, et seal midagi väga ise teha ei anna muud, kui olla ilusasti aluse peal paigal ja kurvides õigesti kallutada. Ja lõpus õigel ajal pidama saada. Kui aegluubis näidatakse, siis on näha, kuidas sportlase kombeka all võdiseb lõtv kehapind. Tõenäoliselt ongi nii, et tuleb lõdvestuda, pingetest lahti lasta, let go, nagu inglise keeles öeldakse. Ja selle kõige juures mängib tõenäoliselt suurt rolli ka kelk, ent kuigi jah, kui suurt rolli ta ikka mängib, sest rada paistab olevat ikka täielikult jääs. Hetkel laskub kanadalane Watts. Parim aeg paistab olevat austerlasel Gleirscheril ja… ei saa Watts Gleirscherist seekordse sõiduga jagu.

Kohe peaks hakkama Eesti pealt laskesuusatamine. Praegu on veel reklaam. Teen midagi ebasporlikku vahepeal.

13:21

Laskesuusatamine on täies hoos. Reporterid on ka hoos. Põhiline, et tuleb leida päästik üles ja lasta hästi! Just! Sakslane Herrmann lasebki hästi! Ja nüüd – Johanna Talihärm läheb! Üks kommentaator küsib teiselt, kas ta oskab midagi Johanna kohta öelda, teine reporter ei oska midagi öelda hetkel. Rajal on Kaisa Mäkäräinen! Laseb Bescond ja nii hästi, et ongi uus liider! “Tegu ei ole Michael Jordaniga, tegu on Laura Dahlmeieriga,” lausub reporter, kui stardib Dahlmaier. Aga soomlannal Kaisal on täna hea päev!

Reporter teatab, et kellelgi on käpiku sees peidus viis sõrme. Täiesti ajuvaba!

Meie Johanna Talihärm on teinud suurepärase alguse! Kaisa alustab täpselt! Lisa Theresa Hauser seevastu on kõrgest mängust väljas! “Sportlane toetub vaid kahele jalale,” avaldab reporter ümberlükkamatu tõe. Laskesuusatamisest on jube raske aru saada, üks igavene siblimine ja kaamera näitab kõike läbisegi.

Johanna tuiskab taas rajale… ja juba ta ongi teisest tiirust läbi! Samal ajal tuleb finišisse Herman, kelle vorm pole tänavu olnud selline, nagu peaks. Selge on see, et Kaisa siit sõidust medalit ei näe, aga mida teeb Laura Dahlmeier? Esimest kolm märki… Ja tulevad kõik lasud alla. Laural on ilus herneroheline püss, aga tema suusavorm ei ole veel nii kiire. Aaaga nüüd! Suurepäraselt on sõitnud Johanna Talihärm! Hetkel finišis seitsmenda ajaga! Aga Lisa Vittozzi on siit minemas liidriks! Lõpusirge on Laura Dahlmeieri jaoks alanud! Ja finišeerib, jalad piimhapet täis! Ning läheb võistlust juhtima!

Kuid tulijaid finišisse on veel palju. Ja itaallannad on saanud oma püssid hästi paukuma! Kirilenkolt kolm eksimust, mis tähendab peaaegu pool kilomeetrit lisadistantsi! Finišeerib Lisa Vittozzi ja reporter teatab, et kui me näeme seda püssi paukumas nii, nagu me näeme, siis Laura Dahlmeier hoia alt. Noor prantslanna seitsmendaks! Samal ajal on tulemas Vanessa Hinz. Hinz võitleb, sest kes ei tahaks olla saksa naiste teatevõistkonnas! Reporter õhkab, et ka tema tahaks. Hints on finišis kõhuli lumel. Ja meie Johanna hetkel kuueteistkümnes! “No ei oleks oodanud Johannalt nii head sõitu,” teatab reporter. Johanna on langenud seitsmeteistkümnendaks!

Samas on kaameramees kenasti jälgimas Doro Viirerit. Johanna langeb kaheksateistkümnendaks. Fialkova kümnendana finišis ja meie Johanna kaheksateistkümnes! Ja tuleb Eckoff ja läheb kohe sinna meie Johanna, kes on hetkel kahekümnes, selja taha! “Jah, kui Johanna oleks lasknud nulliga, oleks ta praegu finišiprotokolli esimesel lehel,” mõtiskleb reporter. Finišis Davidova ja Johanna kukub koha võrra! Ilus number, kakskümmend üks! Reporter räägib, et Johanna on seal Ameerikas suutnud relvaga taas sinasõbraks saada. Kontinentide vahel sõitmine, olümpiajumala teenimine ja ülikoolis õppimine – seda kõike samal ajal teha pole naljaasi ja Johanna on sellega suurepäraselt toime tulnud.

Kollases dressis sportlane kukub laskumisel ja reporter selgitab et kunstlumega laskumised on väga libedad ning kukkumine tuleb kergelt. Ei saagi nüüd aru, kes siis võitis… aga mis vahet seal ongi. Kõige tähtsam on, et Johanna Talihärm on tulnud kahekümne teiseks ja see on suur asi. Ja kui vaadata tema interviuusid, siis näha on, et ta on lõdvestunud, mis on hea märk, sest  tippsportlane peabki olema lõdvestunud! Siit on paras minna nüüd reklaamipausile.

Ma lähen ka vahepeal väikesele pausile, ei jaksa lihtsalt niisugust pinget järjest välja kannatada.

14:41

Aga nüüd, aga nüüd! Martin Nõmme esimene hüpe! Tuleb kaheksakümmend neli meetrit, millega ilmselgelt ei saa rahule jääda. Ei ole siin hoo ega hoobi vahet, alanud on tänase päeva kolmas võtmeala – meeste suusahüpped. Ühtlasi ka minu tänase sportliku laupäeva viimane aktiivne sooritus, sest tagumik on tõtt-öelda ikka juba päris kange ja tahaks veel natuke tube koristada ja äkki jõuab tiiru väljaski käia enne, kui pimedaks läheb.

Suusahüppajad on hirmsad putukad, rangest nälgimisest poolläbipaistvad poisid, kellel näib mingil põhjusel puuduvat vähimgi surmahirm.

Lugesin hiljuti lehest ühe meie endise hüppaja, vist Kaarel Nurmsalu juttu, millest tuli välja mõte, et suusahüppaja doping on tema kombinesoon. Et kuidas see sind õhus kannab ja nii. Ma ei jaga kombinesoonidest midagi, oskan vaadata ainult nende värvi. 45-aastase legendaarse jaapanlase Noriaki Kasai kombinesoon on igatahes kuldne. Hetkel õhus lendava prantslase oma aga küütlev must. Prantslane maandub ja lükkab sinise kombinesooniga Martin Nõmme naksti koha võrra tahapoole.

“Aga ärme rutta sündmustest ette,” nagu ütleb elutargalt üks võistlust kommenteerivatest reporteritest. Võistlus venib, sest tuul keerutab mäe peal eri suundadest. Aja täiteks näidatakse värviliste karvatuttidega vehkivaid tüdrukuid. Nii. Vladimir Zogravsky läheb ja tuleb piiiiiiiiik üle saja meetri hüpe! Ning läheb võistlust juhtima! Eetu Nousiainen – aga vaid kaheksakümmend kolm meetrit! Samas, jaapanlane Daiki Ito, sada kolm meetrit! Daikil on samuti kuldne kombekas.

Tegelikult tunnen, et mu tähelepanu hajub ja kael hakkab ka kangeks jääma. See tugitoolisport on ikka karm.

Ja ega need suusahüpped pole ju ka nii huvitavad kui mõni murdmaa võistlus. Ühekaupa tulevad tornist, keegi ei kuku ja midagi huvitavat ei juhtu.

Mõte läheb tahtmatult mõni aeg tagasi nähtud filmile Matti Nykänenist. Lugesin kunagi ka mingit Nykäsega tehtud inteviuud, kus ta ütles, et kui tema ajal oleks hüpatud V-stiilis, oleks ta kõigist praegustest tippudest isegi puuriit seljas kaugemale hüpanud. Kusjuures, ma täitsa usun seda.

Ameeriklane Kevin Bickner hüppab praegu sada üheksa meetrit. Kevinil on pruun kombinesoon.

Ja nüüd ja nüüd ja nüüd – korralik pikk hüpe. Jah, ta ei lähe küll liidriks, aga viies koht, ja ärme unusta, et võistlus on ikka veel alles noor. Hüppaja nime magasin oma mõtteid mõlgutades maha, nii et ei teagi, kellest jutt käib. No ei püsi fookuses enam. Kell on muidugi ka juba 15.15, mis tähendab, et olen püsinud pea katkematul spordilainel praeguseks juba kuus tundi ja viisteist minutit. Minna oleks veel palju, sest hüpped venivad ja see on alles esimene hüppevoor.

Vaid kahekümne ühe aastane mustas kombinesoonis jaapanlane ootab oma järge, aga tuul ei ole õige. Reporterid ajavad augutäite juttu. Lõpuks japs tuleb ja teeb korraliku hüppe ning läheb esimeseks. Ja seesama legendaarne kuldse kombekaga Noriaki Kasai teeb samuti päris pika hüppe ning reporter ütleb, et Kasai tõmbas taskust jokkeri. Simon Ammann teeb aga veel eriti pika hüppe, tõstab maandudes käed taeva poole ja röögib täiest kõrist. Reporter teatab, et Ammann nii teebki, ei hoia kunagi oma emotsioone tagasi.

Uhuhuu, ei jaksa enam. Ma vist tõesti katkestan siinkohal. Hüpped on ka hetkel katkestatud ja stardipinki pannakse mingile teisele kõrgusele. Paras hetk põgeneda seega. Panen teleka kinni ja katsun oma kandiliseks istutud tagumiku kuidagimoodi diivani sügavustest kätte saada. On olnud meeleolukas sportlik laupäev!