Igal aastal otsib Eesti superstaari. Aga kellele teda vaja on? Ja mis teeb artistist üldse superstaari? Üks sõbralik soovitus on mul “vana kalana” noortele lauljatele siiski ka – neile, kes tahaksid kuulda võtta ja kauem laval vastu pidada.
Või noh, ega Eesti ju tegelikult ei otsi, aga pealkiri on selline, suurustav. Suurustav ka selle superstaari-nimetusega. Aga selge see, oleme üle võtnud ameerikalikud tele-show‘d ja mentaliteedi: kõik peab olema vähemalt super! Liialduseta ei saa kuidagi. Liialdusega on aga nagu dopinguga: kogu aeg tuleb annuseid, panuseid tõsta, et see pettus ikka saaks meid illusiooni konksu otsas hoida. Et saaks müüa. Minul, 30 aastat Eesti muusikas tegutsenuna, on superstaarindusest oma realistlik nägemus. Pigem tahaks küsida: kellele on vaja superstaari? Püüan vastuseid leida.