Toomas Raudam kirjutab rokenrolli. Või siis elu mõttest. Igal juhul armastusest.
Elu on sitt. Sitt ilma Ukrainatagi. Ukraina on üks väheseid asju, mis on nii mitte-sitt, et on isegi ilus. Eelmine aasta ilmus üks raamat, mille kaanel ilutses rämepunaseks võõbatud MITTE(1). Ja edasi tuli mõtte- või sidekriips, täpselt enam ei mäleta. Ka see oli nii mitte-. Et oli ilus – väga! Isegi muidu nii peenemaitseline KMS pani seda tähele ja kiitis. (Nagu minagi.)
