Aprilli alguses Soomes toimunud parlamendivalimised olid mitmes mõttes ebatavalised.
Esiteks, sõda Ukrainas. Putin on avaldanud drastilist mõju Soome julgeolekupoliitikale: Soome taotles 2022. aasta mai keskpaigast NATO liikmesust ja liitus alliansiga kaks päeva pärast 4. aprilli valimisi. Eduskuntas, Soome parlamendis, võeti NATO-ga liitumise otsus vastu sisuliselt üksmeelselt, mistõttu välis- ja julgeolekupoliitika polnud nendel valimistel erakondi üksteisest eristav teema. See mängis küll nii palju rolli, et Soome Koonderakond kui kõrgelt hinnatud julgeoleku- ja kaitsepoliitika ekspertsusega partei võitis sellest enim. Olukorras, kus kolmanda ja esimese koha vahe oli 0,9 protsendipunkti (Koonderakond 20,8% ja sotsid 19,9%), ei olnud see muidugi ka väheoluline faktor. Olgugi et vahed juhterakondade vahel olid miniatuursed, on Soome poliitika raudne tava, et peaministriks saab võitjaerakonna juht (viimane erand oli pärast 1987. aasta valimisi, kui peaministrikoha hõivas valimisi mitte võitnud erakond). Sellest ka võitja olulisus. Seekord on kõik tavapärane, valitsuse moodustas Koonderakonna juht Petteri Orpo.
