Juhan Kivirähk: Kaja Kallas, niimoodi ju rallit sõita ei saa!

Juhan Kivirähk. Foto: Scanpix

Kui valimiste järel hakatakse ellu viima poliitikat, millest valimiskampaanias sõnagi juttu ei olnud, siis tunneb valija end põhjendatult petetuna, nendib sotsioloog Juhan Kivirähk.

11. juunil peetud Reformierakonna üldkogul kurtis peaminister Kaja Kallas, et vaatamata poliitikas ette nähtud heale tavale pole opositsioon tema valitsusele andnud sadat kriitikavaba päeva. Tava anda värskelt ametisse astunud valitsusele sada kriitikavaba päeva on mõeldud selleks, et valitsus saaks end riigi juhtimise tõsiseks tööks ette valmistada, ametisse sisse elada, kavandatavad seaduseelnõud välja töötada ja huvigruppidega kooskõlastada. Küll aga pole sada kriitikavaba päeva ette nähtud selleks, et opositsiooni vaikival nõusolekul võtta kiirkorras vastu riigielu radikaalselt muutvaid otsuseid. Valitsuse agressiivne tegutsemine tingib paraku ka opositsiooni vihased vastumeetmed. Akadeemik Jaak Aaviksoo meenutas meile hiljuti elementaarset loodusseadust: “Igale jõule eksisteerib vastujõud, mis on sama suur ja suunalt vastupidine.” (Postimees, 27. mai)

Eesti poliitiline otsustusprotsess on kummaline. Meie ühiskonnaelu peamiseks suunda andvaks dokumendiks on saanud koalitsioonilepe, mille sisu panevad paika valitsusliidus osalevate erakondade kümmekond juhtpoliitikut “iseenese tarkusest” – nii nagu tegutses Mäeotsa Peeter Koidula tuntud näidendis “Säärane mulk”. Ometi on meil olemas mitu heal tasemel ühiskonnateadustega tegelevat ülikooli, on riigikantselei strateegiabüroo ja innovatsioonitiim, on riigikogu arenguseire keskus. Avatud valitsemise ekspertrühm sai hiljaaegu valmis põhjaliku avatud valitsemise teekaardi. Eestis on aastaid räägitud teadmuspõhisest ühiskonnast ja innovatsioonist, kuid poliitikasse on ühiskonnas olemas olevad parimad ekspertteadmised visad jõudma.

Juhan Kivirähk

Juhan Kivirähk on sotsioloog. Loe artikleid (1)