Millist teatrit, kuidas ja kui palju peaks riik toetama ja mis vahe on “riigiteatril” ja erateatril, mida (osalt) rahastab samuti riik, sellest räägib Kaja Kann.

Viimasel ajal on taas hakatud kasutama selliseid sõnu nagu “erateater” ja “riigiteater”, põhjuseks riigi kitsad rahalised võimalused. Teatriringkondades on läbi mängitud stsenaariume, mis juhtub, kui era- ja riigiteatreid rahastataks samadel alustel, emma-kumma mudeli järgi. Rakvere teatri juht Velvo Väli ütles Vikerraadio saates “Kajalood”, et riik ei jõua kunagi kõiki erateatreid kinni maksta, mainides, et era tegutseb era põhimõtetel ja kui tal on turul koht ja ta suudab ennast ära majandada, siis järelikult on teda vaja. Selles, mida ta öeldu taha peitis, on vaikiv kokkulepe, et riik peab suutma riigiteatrid kinni maksta. Ühelt poolt tahetakse erinevused välja tuua ja teiselt poolt hoopis vahetegemine lõpetada. Ja muidugi kõlavad kohe ka etteheited, et riigiteatreid ei ole olemas, nii nagu pole meil ka riigimeediat, aga huvitaval kombel on meil olemas erateatrid, kes ajavad mingit erabisnist.

Kaja Kann

Kaja Kann on kaasaegse tantsu koreograaf, tantsija ja treener, ZUGA ühendatud tantsijate ning OMAtsirkuse üks asutajaid. Tegutseb üha enam ka kultuuriajakirjanikuna ja kirjanikuna. Tema teine raamat "Tänavatüdruk" (2020) pälvis Tallinna Ülikooli kirjanduspreemiate jagamisel eripreemia. Loe artikleid (60)