On selline soe talv, et muttidel on hea maa seest oma hunnikuid välja ajada. Kraavipervedel ja heinamaal on neid mutimulla savipalle palju. Aga paar päeva enne aastavahetust tegi üks mutt või mutipere suure hunniku otse maja trepi ette. Mõtlesin, et kui nüüd koerad välja lähevad, siis kaevavad sellest ukse ees turritavast mutimullahunnikust kraatri, aga ei, koeri see hunnik miskipärast ei huvita. Koerad käivad karjamaal hiiri ja mutte välja kaevamas, see on meie vanema iiri setteri Miia lemmiktegevus.
Siis avastasime, et suure pärna all liivahunnikusse on hakanud täpselt ühe koha peale käbisid kogunema. Selge see, et keegi viskab neid puu otsast alla. Alguses kahtlustasime orav Ormest või tema järeltulijaid, kuid paar päeva enne aastavahetust märkasime perega, et pärna otsas käbihunniku kohal tegutseb rähn. See on suur rähn, ta on paar korda lindude söödaposti küljes ka akna taga käinud, kuid üldiselt talle rasvapallid vist ei maitse. Igatahes on see suur ja töökas rähn, kes seal pärna otsas käbidest sööb ära meelepärase ja siis viskab käbi üle parda. Oleme proovinud tabada hetke, mil rähn vinnab kuuse otsast käbi pärna otsa, aga pole see veel õnnestunud.
Kukest. Lumega ta laudast välja ei tule, aga kui lund ei ole, siis tuleb ta köögi akna alla seisma ja nõuab naksu. Naks on see, kui kukele akna alla peoga mingeid seemneid või pudrumaterjali visata. Kukk on härrasmees, teeb siis kok-kok-kok häält ning lemmikprouad on ka hetkega kohal. Lapsele loomulikult meeldib loomi ja linde vaadata, ta elab emotsionaalselt kaasa, kui loomad toimetavad.
Üldiselt on tütre Anna lemmiktegelased maailmas meie koerad. Kõige paremad mänguasjad on ikka päris asjad. Kui iiri setterid Miia ja Puntsel kööki lapsega mürama tulevad, siis see on hullem trall, kui Maša korraldab seal kuulsas vene multikas. Pisikesel inimesel on vaja mõlemat koera kaisutada ja mopsutada, koerad põgenevad laua alla peitu, Maša poeb ka laua alla. Lõpuks koerad lähevad hea meelega tagasi koridori nagu seal vene multikas poevad kits, siga ja koer alati peitu, kui Maša oma tare uksest nina välja pistab.
Oma kitsedest oskan ma praegu seda rääkida, et neile meeldib magada. Ilm on sopane ja talled kasvavad kõhus, sellises olekus tahadki sa lihtsalt pikutada võimalikult palju. Kitsedele korjan alates 15. augustist iga päev õunapuude alt korvi õunu. Nüüd näitab, et 7. jaanuarist keerab korralikult külmaks, siis saab õunahooaeg läbi. Kitsed on väga rahul, kui saavad õunanaksu hommikul ja õhtul. Mõnusa rutiini armastus ja kohusetunne on kõige tähtsam loomaarmastuse komponent.
Alguses mõtlesin, et kirjutaks uue aasta alguses sellest, kuidas küll tahaks, et eestlased ei vaidleks enam metsa üle ning et veganid ei noriks lihasõpradega tüli ja vastupidi.
Samuti mõtlesin, et kirjutaks sellest, kuidas kõik hea, mis maal toodetakse läheb kallimaks, sest küte läheb kallimaks. Siis aga mõtlesin, et mis ikka kirjutada negatiivsetest mõtetest, mida mina nagunii muuta ei saa. Elu maal on tegelikult rõõmus ja üks selle rõõmu allikaid on võimalus jälgida loomi ja linde.
Soovingi uueks aastaks, et oleks huvi jälgida. Mitte ainult käia matkarajal või loomaaias, aga ka süveneda sellesse, et kuidas loomad ja linnud Eesti looduses ja taludes toimetavad. Nad on väga töökad ning arukad, neilt on mõtlevatel inimestel palju õppida.
Olge marudad ja rõõmsameelsust igasse päeva!
Mart Kase
Mart Kase elab Valgamaal Karula vallas Kaagjärve külas ning kasvatab oma talus kitsi. Mart on eelnevalt pealinnas töötanud nii teatris kui reklaamiagentuuris, nüüd lihtsalt vajas elu uut väljakutset. Mart kirjutab Edasile, kuidas paistab Eesti elu väljaspool Tallinnat. Mardi taluelust räägib blogi www.metsikelu.ee/blogi. Loe artikleid (159)
