Tikk oli ta enne, nüüd nimepanijate tahtmist mööda must-kärbsenäpp. Seda tõenäoliselt täiskasvanud isalinnu sulekuue järgi, mis pealtpoolt must ja alt valge peaks olema. Vähemalt peaks, sest õige mitmed isased eelistavad hoopis emaste pruunhalli – nagu pildiltki näha. Kui järele mõelda, polegi ma oma talu maadel päris musta must-kärbsenäpiga kokku puutunud.
Neid kokkupuuteid aga jagub, sest pea igal aastal seab ennast mõnes pesakastis sisse metstika-paar. Peaks päris kurt olema, et isalinnu saabumine tähele panemata jääks, nõnda valju tsikru-tsikru lauluga annab ta sellest märku. Mõne päeva pärast on kaasagi leitud: ka linnuilmas ei jää kinnisvaraga poissmees kauaks vabapõlve pidama. Ja nagu inimestelgi saavad kodused tööd enamasti naispoole osaks. Emalind asub pesa ehitama, isane valvab juures ja laulab.