Need on ühtaegu lootustandvad, ent ka kõhedusttekitavad. Alljärgnevas artiklis selgitatakse lähemalt, kuidas suured keelemudelid töötavad.

Alates 2022. aasta novembrist, mil ChatGPT loonud ettevõte OpenAI oma juturobotiga avalikult välja tuli, ei taha tehnoloogiaeliit enam muust rääkidagi. Selle artikli kirjutamise ajal saatis ühe Londoni tehnoloogiaettevõtte asutaja meie kontaktisikule sõnumi, et põhimõtteliselt tegelebki ta nüüd ainult selliste AI-mudelitega. Ta selgitas, et kujundab praegu oma miljardeid dollareid väärt ettevõtet nende järgi ümber. Ta pole ainus, kes nii tegutseb.

ChatGPT kannab endas rohkem infot kui ükski inimene suudaks eales teada. Juturobot suudab veenvalt vestelda nii Paapua Uus-Guinea maavarade kaevandamisest kui ka Taiwani pooljuhtide ettevõttest TSMC, mis on sattunud poliitiliste vastuolude keerisesse. GPT-4, ChatGPT-d juhtiv tehisnärvivõrk, sooritas edukalt USA juristi- ja arstikandidaatide kutseeksamid. See suudab genereerida laule, luuletusi ja esseesid. Mõned teised genereerivad AI-mudelid oskavad luua pilte, joonistusi ning isegi animatsioone. Põnevuse tuules lohiseb aga tehnoloogiavaldkonnas ning mujalgi kaasa ka sügav mure, et genereerivaid AI-mudeleid arendatakse liiga ruttu. GPT-4 sarnaseid genereerivaid AI-mudeleid nimetatakse suurteks keelemudeliteks (LLM). Paljud tehnoloogiahiiud, sealhulgas Alphabet, Amazon ja Nvidia, on loonud omaenda LLM-id, mis kannavad nimesid PaLM, Megatron, Titan ja Chinchilla.