Tekkis mõte tehismõistusega koostöös Edasile lugu kirjutada. Olles katsetanud mitmeid erinevaid teemasid ja formaate, otsustasin teha intervjuu iseendaga. Oli endalgi huvitav, ausalt. Ja olgu kohe ka öeldud, et tõele vastab siin loos vaid 0,1%. Head lugemist.
Olles alates 24. veebruarist igapäevaselt tõlkinud Viktoria kirju, mida ta Hersonist igal hilisõhtul ning vahel ka mitu korda päevas saatis, ja tundes lisaks veel kolmanda raamatu tähtaja survet, mida olin juba mitu korda pikemaks kaubelnud, avastasin ühel suvisel päeval, et mul ei ole enam ühtegi mõtet, millest Edasisse kirjutada. Tegelikult valetan, mõtteid isegi oli, aga ma ei suutnud neid lugudeks arendada. Palusin kirjutamise pausi, kuniks olen vähemalt raamatu tellijale üle andnud. Vahepeal oli ka Viktoria sõjategevuse eskaleerumise eest Tartusse tulnud ning kirjavahetuski muutus harvemaks. Nõnda lubasingi detsembri alguses taastada igakuised Edasi kirjutised. Kui aeg aga lähemale kippus, märkasin, et otsin taas pigem põhjuseid, miks mitte kirjutada. Ükski teema sedavõrd ei köitnud, et sellele rohkem jõudu anda. Lasin nad kõik üksteise järel lendu ja hakkasin hoopis mõtlema, et kui tegu on tõesti kirjutamisblokiga, siis kuidas sellest üle saada?
Ühel hommikul, kui kohvitassi kõrvale sotsiaalmeediat skrollisin ning ühe tuttava seinal pikemat lõime lugema jäin, kus räägiti tehismõistuse tööriistast, mis kaheldava väärtusega tekste genereerib, otsustasin huvi pärast proovida. Lõimes mainiti muuhulgas ka enamiku laulutekstide sarnasust tehisintellekti looduga ning nii palusingi esmalt tekstirobotil luua ühe populaarse eestikeelse laulu sõnad. Sain vastuseks, et selleks tuleb siiski luuletaja poole pöörduda. Küsisin seejärel – millised on populaarsetes lauludes enimkasutatavad sõnad või laused? Sain üsna etteaimatava vastuse, aga põnevaks läks siis, kui palusin tehismõistusel välja otsida mõni eestikeelse laulu näide, kus neid sõnu on kasutatud.