Väitlus kellegi võimaluste üle tänapäeva võistlusspordis osaleda ei vaibu. Poleemika kas individuaalse või kollektiivse õiguse kohta (rahvusvahelisest) atleetikast osa võtta pigem hoogustub ja ägeneb. Tarvi Talv vaatleb oma spordifilosoofilises essees eetika ja spordi vahekordi ajaloolises perspektiivis.
Debatt suundub aina enam kõlblusnormide valdkonda, kus tõstetakse esile universaalseks peetavaid moraalseid aspekte. Olgu tegemist treeneri, sportlase või riigi koondise väljalülitamisega spordiprotsessist – ikka kuuleme, kuidas eemalejäetu ei olnud selleks piisavalt vääriline ega ole seda võimalust väärt. Väärt siis mida ja vääriline õigupoolest milleks?
