Ma ei ole kunagi “Aktuaalse kaamera” ilmateadustajatega nõustunud, kes talvel räägivad, et ikka soojem oleks ja päikest annaks. Talv olgu paksu ilusa lume all. Samas kui see kevad nüüd ikkagi fakt on, siis mingi teine hingamine ju on? Veidi siis krõbedamat saundi ja värsket vaibi siin uusreliiside seast pakungi, kui tekib küsimus, mida panna jalutama minekuks klappidesse ja ei taha linnulaulu kuulata (loe: automüra kuulata).
Yo La Tengo – “This Stupid World” (Matador)
Ligi 40 aastat tegutsenud Ameerika indie-rocki grupp Hobokenist, New Jersey osariigi väikelinnast New Yorki külje alt oma 17. albumil enam maailma ei avasta ega uut lehekülge rockiajaloos ei keera, aga oma nišši uuristavad nad järjest sügavamaks ja laiemaks. Yo La Tengo plaadipealkirjad ütlevad alati mõndagi ja seekordne näitab, et ühiskonnakriitika meel on neil endiselt terav – mis erinevalt kahest eelmisest albumist, drõunivast “We Have Amnesia Sometimes” (2020) ja mõtlikust “There’s A Riot Goin’ On” (2018) on vähe väledam ja käbedam: tagasi on nende eelkõige 90ndatest tuttav saund: liuglevad meloodiad kontra närviline kitarr, kolisev lohakas trumm, funky bass, grupi esilaulja ja kitarristi Ira Kaplani unistav vokaal, millele kohati teised põhiliikmed (trummar Georgia Hubley ja bassist James McNew) sekundeerivad ja vahel läheb jämmiks või müraks ära, sest kui hoogu satuvad, ei raatsi lugu lõpetada, mistõttu ka uuel plaadil on mitmed lood seitse ja pool minti pikad.
Valner Valme
Valner Valme on kultuurikriitik. Edasi kultuuritoimetaja, Areeni podcast'i "Muusikanõunikud" liige, elektroonilise muusika saate "Lift" (IDA Raadio) juht. Loe artikleid (258)
