Ega vaikus on ka okei. Aga mingil hetkel hakkab tunduma, et: siis võiks ju elada ka tühjas ruumis, kus on ainult valged seinad ja kõik, kogu lugu. Mingit sisekujundust me ikkagi vajame, ja mingeid asjakesi. Muusika on ka inimese enda sisekujundus: hoiab hingeelu korras. Või siis just ärritab, eks igasugust tehakse. Pakun väikse valiku viimase aja märkimisväärsetest helitaiestest.
John Cale – “Mercy” (Domino)
Aasta hakatuseks tuleb üks värskemakõlalisi ja põnevamaid plaate ei tea kellelt? Muidugi 80-aastaselt legendilt. Kes polnudki 11 aastat uut albumit teinud. Ta aitas Lou Reedil Velvet Undergroundi moodustada – need neli aastat tema 60-aastasest muusikuteest on isegi ebaõiglaselt enim esile toodud, sest Cale’i soolokarjäär sisaldab superalbumeid “Fear” (1974), “Slow Dazzle” (1975), “Music For A New Society” (1982; millest Cale 2016 tegi uue versiooni), “Shifty Adventures On Nooky Wood” (2012) jpt. Lisaks produtsendikarjäär, tegutsemine saundträki- ja neoklassikarinnetel jm.