Ega vaikus on ka okei. Aga mingil hetkel hakkab tunduma, et: siis võiks ju elada ka tühjas ruumis, kus on ainult valged seinad ja kõik, kogu lugu. Mingit sisekujundust me ikkagi vajame, ja mingeid asjakesi. Muusika on ka inimese enda sisekujundus: hoiab hingeelu korras. Või siis just ärritab, eks igasugust tehakse. Pakun väikse valiku viimase aja märkimisväärsetest helitaiestest.

John Cale – “Mercy” (Domino)

Aasta hakatuseks tuleb üks värskemakõlalisi ja põnevamaid plaate ei tea kellelt? Muidugi 80-aastaselt legendilt. Kes polnudki 11 aastat uut albumit teinud. Ta aitas Lou Reedil Velvet Undergroundi moodustada – need neli aastat tema 60-aastasest muusikuteest on isegi ebaõiglaselt enim esile toodud, sest Cale’i soolokarjäär sisaldab superalbumeid “Fear” (1974), “Slow Dazzle” (1975), “Music For A New Society” (1982; millest Cale 2016 tegi uue versiooni), “Shifty Adventures On Nooky Wood” (2012) jpt. Lisaks produtsendikarjäär, tegutsemine saundträki- ja neoklassikarinnetel jm. 

Nüüd võib-olla elu parim plaat, mida ta on ka mitu aastat pununud, abiks noorema põlve julgemad elektroonikud Laurel Halo ja Actress, neopsühhedeelia klassikud Animal Collective, helihuligaanide jõuk Fat White Family, üks taevalikumaid lauluhääli maa peal Weyes Blood jt. 

Valner Valme

Valner Valme on Edasi kultuuritoimetaja ja Raadio 2 "Lifti" ning Vikerraadio kirjandussaate juht. Loe artikleid (209)