Inimene on loomult laisk ja mugav. Kulgeb oma hetkedes ja rutiinis, mis talle täpselt sobib. Võtab ligi niipalju uut, kui viitsib oma laiskuses. Parajalt hull on see, et sellepärast jääb elus palju olemata. Eelkõige mõtlen ma seda, et ka igapäevane rutiin vajab ka enesearengut. Igapäevane elu ei vaja edasiminekuks uusi nutiseadmeid, vaid uusi oskusi ning uusi isevalmistatud toite.
Miks ma küll kunagi varem polnud enne teinud majoneesi? See muidugi tundub hetkel suhteliselt marginaalne teema Nursipalu lageraie ning maksupoliitika kõrval, aga ühiskond vajab rohkem mu arvamust majoneesist kui tulumaksust.