Moskvale praegu rahusobitamine sobiks. Ukrainale oleks see aga võrdne enesetapuga. Miks USA ja mõni Euroopa riik seda siiski saavutada üritavad?

Mitte ükski edusamm ei tule Ukraina jaoks kergelt. Võidelda tuleb korraga mitmel rindel. Samal ajal, kui Ukraina kodumaa eest ihu ja hingega võitlev armee vabastab Vene okupantidest üha uusi asulaid ja linnu, tilgub avalikkuse ette vihjeid sellest, kuidas Ameerika Ühendriigid ja mõned teised riigid on otsimas teid rahusobitamiseks Kiievi ja Moskva vahel. Vähemalt praegu on Ukraina juhtkond ja rahvas sellise allaandmisena tunduva rahusobitamise tagasi lükanud.

Lihtne on mõelda, et kes ei tahaks sõja lõppu ja rahu Euroopas. Kui üldse keegi, siis ehk ihkavad sõja jätkumist vaid Venemaa „impeeriumitaastajad“. Nende eesmärk on endine – hävitada Ukraina riiklus tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides, taastada Vene impeerium, lüüa kõikuma lääneriikide kujundatud maailmakord ning sundida Euroopat muutma oma julgeolekuarhitektuuri, et NATO kaotaks oma tähenduse ja läheks laiali.

Marko Mihkelson

Marko Mihkelson on ajaloolase haridusega ajakirjanik ja poliitik. Ta on töötanud Postimehe Moskva korrespondendi ja peatoimetajana ning juhtinud Riigikogus väliskomisjoni, Euroopa Liidu asjade komisjoni ja riigikaitsekomisjoni. Ta on raamatute "Venemaa: valguses ja varjus" ja "Murdeajastu" autor, kirjutanud õpikutekste ning analüüsinud rahvusvahelisi sündmusi nii Eesti kui välisajakirjanduses. Edasis kirjutab Marko Mihkelson kord kuus Eestile olulistel välispoliitilistel teemadel. Loe artikleid (74)