Avaldame Edasi novellikonkursist osa võtnud Laura Kalle novelli “Meil vedas”. Selle ja valiku teisi konkursil osalenud lühijutte leiab ka Edasi novellikogust. Põnevat lugemist!

Suurem osa kaste on juba koos. Hea seegi. Teisalt tundub mulle järjest enam, et need pisikeste asjade kogukonnad põrandal ei lõppe iialgi otsa. Sulgen kleepsuga tänaseks viimase, mis peidab kõige all kokaraamatuid, keskel minu helelillat mantlit ja selle hõlmade vahel omakorda kaht küünlajalga, maitseainetopse, üht Tarbeklaasi Astrit ja veel mingit vannitoakraami. Sellest saab tänaseks viimane. Rohkem ma lihtsalt ei jaksa. Ei jaksa kummardada, ei jaksa kleepida, ei jaksa mõtelda. Tahaks teha midagi muud, midagi täiesti vastupidist. Vaatan rõduaknast välja. Õues tõotab olla krõbe päev ja ma ei tea, millal keegi seda akent viimati avas. Arvan, et kleepisin selle kinni juba enne, kui Kaspariga tutvusime, aga ajaarvamised hakkavad segi minema. Miskipärast aiman just täna seal all sügelust. Õhk on kolimistolmust paks ja mina ei taha midagi muud, kui et need aknad oleksid pärani lahti. Rebin esimese rea avali, kisun pudedad tihendiribad selle vahelt välja, saan maha teisegi kihi maalriteipi, avan ukse ja astun kahtleva sammu rõduukse vahele. Taevas on sinine, mees on tööl, laps kõhus ja mul on jälle mingi tuju. Mul on tuju millestki kinni võtta ja see puruks pigistada.