Mis see riigi või statistikaameti asi on, kes kellega koos elab, küsib Eiki Nestor isikuandmete kättesaadavust vaagivas jutus.

Sissejuhatuseks nii palju, et sel teemal saaks kirjutada loo ka asjade seisu õiguslikult hinnates. Hea sõber ja jalgpallikaaslane Jõks näiteks võiks seda teha. Aga jäägu see esialgu tegemata. Kui kellelgi tekib huvi, siis isikuandmete kaitse seaduse paragrahv 6 annab otsad kätte. Ma siin heietaks mind vallanud emotsioonist.

Alustan sellest, et paarkümmend aastat tagasi juhtusin kokku Andres Metspalu ja Jaanus Pikaniga, kes valgustasid ministrit geenivaramu loomise kavadest. Ja kuigi jutuajamine oli põnev ning meelierutav, jätsime teema praktilised edasised sammud esialgu lahtiseks. Siis aga saabus esimene ajakirjanik ja otse Saksamaalt koos hulga küsimustega, et kuidas üht või teist probleemi kavas lahendada on. Vastasin siis, et geenidoonorite andmed peavad olema absoluutse kaitse all ja müüri taga, muida kaotab plaan igasuguse mõtte. Ajakirjanik tõi mulle seepeale näite Frankfurdi lennujaamast, öeldes, et selle meestetualeti seinal on plakat silmapaarist koos tekstiga “Jah, need on lapse silmad. Aga kas sinu lapse omad?” ning lubadusega sellele küsimusele vastata. Kui te mäletate, siis sellal olid Tallinnas kõik postid erinevaid kuulutusi täis topitud ja midagi sellist ei tahtnud kuidagi näha. Siis sai mulle lõplikult selgeks, et geeniuuringute jaoks on vaja vastu võtta seadus, mis täielikult välistaks võimaluse, et ükskõik kelle või mille huvid inimese elus soriks ning laamendaks.

Eiki Nestor

Eiki Nestor on SDE liige, Transporditöötajate ametiühingu liige ja volikogu esimees. Loe artikleid (3)