Kära Eesti ametiühingute esimehe ministriks saamise üle oli algul üllatuseks, ütleb Eiki Nestor.
Soov, et eri huvide mõju avalikule võimule oleks avalik ja arusaadav, on igati õige. Et siinkohal pole kohta huvide konfliktile, samuti. Kuidagi aga räägitakse teineteisest täiesti mööda. Näitena kasvõi mitme aruka ja õppinud inimese käsitlus sõnadest “sotsiaalne partnerlus”. Kuskil tundsin ka enda isiklikku süüd, sest kuidagi on meil toimunud kõik sujuvalt ja kõvema lärmita. Ehk ka seetõttu on teadmised nigelad. Sellepärast luban endale veidi ülbe alguse, kuid uskuge mind, see on selline heatahtlik ülbitsemine.
Nimelt. Eesti Vabariik on ÜRO liikmesriik. Ilmselt kõik on nõus. Selle riikide ühenduse mitmete organisatsioonide seas on ka ILO ehk Rahvusvaheline Tööorganisatsioon, sotsiaalse partnerluse eestkõneleja maailmas. ILO ütleb teile ühemõtteliselt, et sotsiaalse partnerluse all tuleb mõista avaliku võimu, ametiühingute ja tööandjate ühenduste koostööd tööelu korraldamisel. Kõige tähtsamad märksõnad seejuures on ühinemisvabadus ja läbirääkimiste kohustus.