Glämmrock vabastas popmuusikas meeste androgüünsuse, inspireerides tulevasi meesrokkareid nagu Brett Anderson või kameeleonlikke naispopstaare nagu Lady Gaga. Hariv ülevaade glämmrocki ajalukku.
“Mu inimeste juustes oli taevas, nüüd kannavad nad tähti oma kulmudel,” ütleb prohvetlikult folk-duo Tyrannosaurus Rexi 1968. aasta debüütalbumi kentsakas pealkiri “My People Were Fair and Had Sky in Their Hair… But Now They’re Content to Wear Stars on Their Brows”. Vaevalt oskas laulja-laulukirjutaja Marc Bolan isegi arvata, et vaid mõne aasta pärast on tähekesed sõna otseses mõttes tema näos, nii telepildis kui laval, oma maa säravaima staarina rokkides T. Rexi nime alt saundi, mis on kaugel Tyrannosaurus Rexi rätsepistes jämmivast psühhedeelsest kommunifolgist. “My People Were Fair…”, mille menu oli olnud parimal juhul mõõdukas, sai aga neli aastat peale ilmumist T. Rexi edu tuules taasväljaandena Briti albumiedetabeli esikohale, tuues triviahaidele Briti albumiedetabeli kõigi aegade pikima pealkirjaga esinumbri. Nii võimsaks oli T. Rex saanud 1972. aastal – glämmrocki nüüd juba poolsajandi juubelit tähistaval kõrghetkel.
