August Gailit oli nii vastuolulise iseloomuga mees, et ta on tahes-tahtmata huvitav isiksus tutvumiseks. Aivar Kull tutvustab vastilmunud biograafias kirjanikku haaravalt, elavalt ja talle omase põhjalikkusega. Hoidutud on klatšihõnguliste seikluste taasesitusest, rohkelt on aga uut teavet, mida tavalugeja August Gailitist ei tea ja mis aitab mõista toona kirjandusmaastikul toimunut.

Raamat: Aivar Kull, “August Gailit. Lahtiste allikate poole”, Ilmamaa, 2022

Olin hiljuti lugenud Aivar Kulli majanaabri, Piret Noorhani koostatud Ella Ilbaku ja August Gailiti kirjavahetust(1) ning arutasingi omaette, mida selle uue infoga peale hakata. Vahest lugeda värske pilguga “Ekke Moori” või mõnda Gailiti novellikogu, mida ma veel lugenudki polnud. Kirjaveergudel tutvusin Gailitiga, kes erines sellest kirjanikust, kellest kuulsime gümnaasiumis ja ülikoolis. Aivar Kulli koostatud biograafia ilmus seega minu jaoks õigel ajal. Põhjalik analüüs ja rohked näited ei kergita tagasihoidlikult saladuseloori selle kirjaniku kohalt, kes ise igasugust eraelu ja loomingu seostamist vältis, vaid laotab sooja poolehoiuga kirjaniku eluteel kogetu meie ette. “Veendunud boheemi” ja “heakodanlikke mugavustsoone trotsivast” kirjanikust biograafiat kirjutama ärgitas autorit Mehis Heinsaar, kes ülikoolis Gailitist diplomitöö kirjutas. Tänud talle selle eest!