Seisan Torni katusebaari terrassil, vaatan alla Helsingi linnale. Põhjamaa suve kohta hästi päevitunud, plätude asemel nüüd juba kingad jalas ja “linnariided” seljas. Vaatan inimesi enda ümber. Küsivad ka nemad endalt: kaunis maailm, kus sa oled? Või ei pea nad vastust otsima küsimusele, millal täpselt oli siis ikkagi see hetk, kui kaunis maailm meil käest libisema hakkas ja kuhu see siis ikkagi kadus? Sest kui keegi õiget vastust juba teab, siis on need soomlased.
Silvia Pärmanni reisikiri Soomest. Loe ka reisikirja eelmisi osi.
Kui Tallinki äpi teavitus mu telefoniekraanil ei meenutaks, et järgmisel päeval ootab ees reisi viimane osa, laevasõit Helsingist Tallinna, oleks mul raske öelda, mis aasta parasjagu on. Maailm mu ümber, täpsemalt siis 1931. aastal ehitatud hotelli Torni katusetarras, näeb välja kaunis, ent kindlasti mitte sellest sajandist.