Tänase loo kangelane on Kristjan Peäske. Kristjan on 17 aastat tegutsenud toitlustusäris ja tegelenud elamuspakkumisega. Oma esimese restorani, Leib Resto, asutas ta 2011. aastal, kui leidis huvitava asukoha Tallinna vanalinnas. Kristjan räägib oma juhtimispõhimõtetest, kuidas ta oma esimese restoraniga kasumisse sai ja kuidas ta asutas teise restorani – Restoran Umami.

Mõtteid vestlusest

• Toitlustusala võlu. Toitlustusala puhul tõmbab käima see, et me teeme inimesi õnnelikuks ja me näeme oma töö tulemust otse saalis. Õnn juhtub meie endi silme all ja see teeb meie töö hästi põnevaks. Mind motiveerib tänaseni teeninduses, kui näen, kuidas inimesed on õnnelikud ja see on väga vinge tunne.
• Avatud kommunikatsiooni tähtsusest. Meeskonnatööd tehes on oluline avatud kommunikatsioon. Inimesed saavad siis aru, mida ja milleks tehakse ja on nõus kaasa tulema. See on eriti oluline kriisiolukordades, kui tuleb näiteks palku vähendada või muid uuendusi sisse viia ja mis meeskonnale mõistetavalt kohe ei meeldi – ebamugavamad graafikud, varasemad kojusaatmised jms. Need on kriisiolukorras äärmiselt vajalikud tegevused, et ellu jääda, aga töötaja jaoks pole need kõige motiveerivamad. Avatud kommunikatsioon aitab hoida stabiilset töövaimu, hoida suhted korras ja vältida, et äri kokku ei kuku ning et inimesed selle protsessi käigus üksteist vihkama ei hakkaks.
• Õppetunnid juhina. Inimesi enda ümber tuleb usaldada, et häid tulemusi saavutada. Kui uus juht tuleb majja, siis ei ole kohe mõtet hakata lahmima ja n-ö uut maailma looma, see jätab paratamatult neile inimestele, kes seda tööd on varem teinud – mis ei pruugi üldse vale olla, lihtsalt teise filosoofia järgi – mulje, et siiani on kõike valesti tehtud. Ja see tekitab pigem vastandumist, mitte koostööd.
• Kasvueesmärkide seadmisest ja eelarve tegemisest. Esimesel aastal ma töötasin ilma eelarveta, oli mingi nägemus, aga mul polnud vaja korporatiivjuhtkonnale pidevalt tõestada, mida ma teen, tegin ju iseendale. Mingi baas oli olemas, aga see ei vastnud üldse reaalsusele. Aga järgmise aasta eelarvet tehes on sul eelmise aasta kogemus ja arusaam, kuidas saaks kasvada. Eelarveid tehes olen konservatiivne, kuna ma ei pea tõestama juhtkonnale pidevat kasvu, pigem teen eelarve lähtudes väikesest kasvust ja töötan selle nimel, et kasv oleks suurem. Väike kasv võimaldab mul vaadata, et kui ma jätkan planeeritud kulubaasiga (mis niikuinii tõuseb iga aasta) ja kui ma saavutan käibe, mis on ainult natuke suurem eelmise aasta käibest, siis kuidas mul läheb. Ja kui läheb paremini, siis on see pluss. Ma ei tee utoopiliselt rasket eelarvet, et oleks tähti, mida püüda, sest me teeme päevast-päeva niikuinii tööd selle nimel, et meil oleks võimalikult palju külalisi. Ja see, et meil oleks rohkem külalisi homme, on seotud ainult sellega, kui õnnelik on külaline täna saalis.

Janno Lepik, Leib Resto & Aed peakokk ja kaasomanik:

“Kristjan on väga elurõõmus ja kindlasti üle keskmise energiline. Kui meie koostöö algas, oli meil ainult 15 minutit vestlust, kui juba saime aru, et mõtleme ühtemoodi. Oma restoranis pole meil ainsatki tüli. Kõiges – kujundusest roogadeni on meil täpselt sama seisukoht ja nii on asju kaunis tore koos teha. Ta on niivõrd professionaalne, parim oma alal, lisaks hea teenindaja, asjaajaja, organisaator ning Leib pole meie jaoks ainult töö, me mõlemad armastame seda, mida teeme. Kristjan on üdini positiivne ja väga usaldusväärne – selline mees, kellega võib minna lahingusse.”

“Hakkame tegutsema!” on podcast, mida veab noor ettevõtja Indrek Põldvee.