Vaja on arutelu, kas ja mis alustel võtab riik ettevõtja eest teatud riskid enda kanda ja millises ulatuses on tal hiljem õigus tekkivatele hüvedele.
Riigieelarve koostamise kuldne reegel ministeeriumidele on oskus teha oma kulutused avalikkusele möödapääsmatuks. Seisin selle tõdemusega tihti silmitsi rahandusministeeriumi ametniku ja hiljem ministrina. Iga kord, kui lähenes suvi ning hakkasid kätte jõudma riigieelarve läbirääkimised rahandusministeeriumi ja liiniministeeriumide vahel, võisime lugeda lehest järsku tõusvatest kuritegevuse näitajatest, kuna politseinikud lahkuvad; suletavatest koolidest, kuna pole piisavalt õpetajaid; pikkadest ravijärjekordadest, kuna arstid lahkuvad, ja nii edasi. Kõige selle koondnimetus on üks: tee oma kulutused avalikkusele möödapääsmatuks enne, kui asud kulueelarvet läbi rääkima.
Selline strateegia on parim viis teha oma kulutaotlused põhimõtteliselt tagasilükkamatuks ja võtta võimalus sisuliseks aruteluks ühe või teise kulu suuruse osas teiste kuludega piiratud ressursside olukorras. Kuigi iga riigieelarvet kokku panev rahandusministeeriumi ametnik ja minister peab oskama öelda EI sajal eri viisil, saab sellises situatsioonis ei ütlemine kohe poliitiliselt väga valusaks, kui mitte võimatuks.