Kultuurisoovitused on rubriik, kus Edasi pakub “vähem on rohkem” põhimõttel ideid vaba aja veetmiseks. Püüame infotulvast välja noppida mõned omanäolised ja põnevad sündmused, mis võiksid uudishimulikule ja peavoolust kõrvalegi kiikavale lugejale huvi pakkuda.

Näitus. Tohutult skulptuuri

Sissejuhatuseks 11. ja 12. juunil toimuvale kunstifestivalile “Ma ei saa aru” avati Telliskivi Loomelinnaku Rohelises saalis kohaliku skulptuuri hiigelnäitus “Tuur skulptuur”. Väljapanekul on esindatud on üle poolesaja kunstniku nii varasem kui värskeim looming. Näitus annab värvika ülevaate skulptuuri meediumi mitmekülgsusest. “Tuur skulptuuril” kohtuvad generatsioonid ja installatsioonid, postamendid ja pead, materjalid ja moed. 

Osalevate kunstnike nimekiri on võimas: Elo Liiv, Art Allmägi, Edith Karlson, Jass Kaselaan, Seaküla Simson, Mati Karmin, Eike Eplik, Tiiu Kirsipuu, Jüri Ojaver, Terje Ojaver, Kaarel Kurismaa, Heleliis Hõim, Aili Vahtrapuu, Johannes Luik, Jevgeni Zolotko, Per William Petersen, Kris Lemsalu, Mare Mikof, Vergo Vernik, Ahti Seppet, Kirke Kangro, Ellen Kolk, Sofia Fatahhova, Loora Kaubi, Aime Kuulbusch, Villu Jaanisoo, Berit Talpsepp-Jaanisoo, Ekke Väli, Jaak Soans, Hille Palm, Uku Sepsivart, Lauri, Eneken Maripuu, Margus Kadarik, Leena Kuutma, Mari-Liis Tammi, Maigi Magnus, René Reinumäe, Anna Mari Liivrand, Kiwa, Gea Sibola-Hansen, Flo Kasearu, Eva Mustonen, Kelly Alloha, Ivan Zubaka, Sasha Tishkov, Anna Trell, Hannes Starkopf, Peeter Mudist, Edgar Viies, Anu Põder, Ülo Õun, Nora Raba, Endel Taniloo, Riho Kuld, Irina Rätsep, Anne Paberit, Elmar Rebane, Georgi Markelov, Erna Viitol, Signe Mölder.

Kes enne ei saanud aru, mis on Eesti skulptuur, siis pärast näitusel käimist saab. Kuni muidugi järgmiste näitusteni, sest skulptuurid elavad ja sünnivad juurde.

Näituse kuraatorid on Bianka Soe ja Mara Ljutjuk, kujundaja Üla Koppel, helikunstnik Taavi Tulev. Näitus on lahti 17. juulini.

Tants. Heategevuslik tantsumaraton

Sõltumatu Tantsu Lava ja Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit kutsuvad 12. juunil tantsima võrdsete liikumisvõimaluste eest.

Traditsiooniliselt aasta lõpus toimuv Tantsumaraton lükkus tänavu talvest suvve ning peetakse Sõltumatu Tantsu Laval Telliskivi loomelinnakus 12. juunil neljandat korda, seekord vabas õhus. Mõte on pühitseda liikumiskultuuri, tõsta tantsualast teadlikkust ning rõhutada, et igasuguse füüsilise vormiga ja ettevalmistusega inimesed on tantsupõrandal võrdsed ja kaasatud.

Osalemistulud annetatakse rasket lihasatroofiat põdeva 20-aastase Hendra Raua ravi toetuseks. Tantsumaratonil saab osaleda nii võistlejana kui publikuna kaasa tantsides, võistlejaid toetades ja pealtvaatajana kaasa elades ning annetades.

Muusikat mängivad tunnustatud Eesti DJ-d ja muusikud Maarja Nuut, Heidy Purga (Must Mesi), L-Eazy (Tjuun In), Solecline (Smoke Break), Micaela Saraceno (HALL), Kaisa Kattai, Ingmar Jõela, Maris Pihlap (TIKS), Sasha Mirson, Sugar Rody (Dark Disko) ja Tarrvi Laamann (Bashment). Päeva juhivad Kristel Aaslaid ja Tuuli Rand.

Raamat. Tuntus pärast elu

Lucia Berlini nimetatakse praegu USA kirjanduse kõige paremini hoitud saladuseks. Tema jutukogu on nüüd ilmunud eesti keeles.

Kireva elulooga Lucia Berlin (1936–2004) ei leidnud eluajal kirjanikuna tunnustust, aga kui tema novellide paremik koondati postuumselt kogumikku “Koduabilise käsiraamat”, avastati Berlini looming terves maailmas.

Lucia Berlin sündis Alaskas, tema lapsepõlv möödus Texases ja teismeiga Tšiilis, ta omandas ülikoolihariduse New Mexicos, lävis luuletajate, kunstnike ja muusikutega New Yorgis, elas seejärel Mehhikos, Californias ja Colorados. Kolmekümne kahe aastaselt oli ta kolm korda lahutanud (üks skulptor ja kaks džässmuusikut) ja nelja poja ema. Lapsepõlves kannatas ta väärkohtlemise ja täiskasvanuna alkoholismi all, terve elu saatis teda skolioos ja vanemas eas selle tagajärjena hapnikuballoon. Ta töötas kirjandusõpetajana, koristajana, kõnekeskuse operaatorina, haiglaametnikuna ja ülikooliõppejõuna, sattus sõltlasena vanglasse, võõrutusravile ja psühhiaatriahaiglasse, kirjutas elu jooksul 77 novelli ja saavutas maailmakuulsuse 11 aastat pärast surma.

Berlini elu vaatab vastu ka tema loomingust täis liialdusi ja tormilisi arenguid. Lood räägivad alkohoolikutest ja üksikemadest, raha-, tervise-, armu- ja sõltuvusprobleemidest, tehes seda aeglases, rahulikus rütmis.

Raamatu on välja andnud Toledo kirjastus, tõlkinud Jüri Kolk ja Kaisa Kirotar, kaanekujundus Allan Kukk.

Film. Meisterlik meelalahutus Hollywoodist

35 aastat pärast seda, kui lavastaja Tony Scotti “Top Gun” temast superstaari tegi, naaseb Tom Cruise oma läbimurderolli juurde filmis “Top Gun: Maverick”.

Enam kui kolmkümmend aastat mereväe tipp-lendurina teeninud Pete “Maverick” Mitchell (Tom Cruise) on just seal, kuhu ta kuulub, pannes katselendurina päevast päeva proovile enda ja tehnika taluvuspiire ning vältides järjekindlalt edutamist, mis võtaks temalt tiivad ja tooks tööle maapinnale. Järgmiseks asub ta koolitama Top Guni lennukooli parimaid erimissiooniks, millesarnast ükski piloot näinudki pole. Noorte ja näljaste õhuässade seas on ka leitnant Bradley Bradshaw (Miles Teller), kelle isaks Mavericku hukkunud paarimees Nick “Goose” Bradshaw. Seistes silmitsi ebaselge tuleviku ning oma mineviku varjudega, peab Maverick saama jagu enda sügavaimatest hirmudest juhtides missiooni, mis võib nõuda ülimat ohverdust kõigilt, kes sellele valituks osutuvad.

Kunst. Kogo galerii läheb Soome

Viljandi Kogo galerii avas Turus kaasaegse kunsti galeriis Titanik kümne Baltimaade kunstniku rühmanäituse “Mu mõrkjasmagus Frankensteini-keha”. Näitus on osa Kogo ja Titaniku galerii koostööprojektist.

Näitusel osalevad Eike Eplik, Edith Karlson, Laura Põld, Kristel Saan, Krišs Salmanis, Jaanus Samma, Kristina Õllek Eestist, Rūta Spelskytė Krišs Salmanis, Līga Spunde ja Sabīne Vernere Lätist, näituse kuraator on Šelda Puķīte.

“Mu mõrkjasmagus Frankensteini-keha” on pühendatud inimese keerukatele suhetele oma koloniseeritud, globaliseerunud ja digiteeritud kehaga ning kõigile vahepealsetele hübriididele ja hälvetele.

Näituse üheks alguspunktiks on romaanikirjaniku Mary Shelley kuulsaim gooti romaan “Frankenstein ehk Moodne Prometheus” (1818), mis jutustab arstist, kes nihutas inimese kui looja piire ja lõi progressi lapse, ehkki tegelikult koletise. Näitusel võtavad kunstnikud ja kuraator Frankensteini rolli, esindades sümboolselt tänapäeva ühiskonda, mis püüab pidevalt vormida meie keha mingi normatiivse raami järgi. Iga näitusele valitud kunstiteos esindab mõnd inimkeha osa, mis on uudishimulikule külastajale galeriiruumides vaatamiseks välja seatud. Kõik tükid on “õmmeldud” üheks olendiks, kellest saab näitus ise, mis esindab nii tänapäeva ühiskonnas eksisteerivaid frankensteinlikke ihasid kui kuraatorinäituste korraldamise traditsiooni ennast.

Galerii Titanik asub Turus Itäinen Rantakatu 8, näitus on lahti 26. juunini.

Toit. Naudi suve väljaspool Tallinna Michelini soovituste jälgedes

Edasi toidu-, veini- ja reisitoimetaja Kadri Kroon

Esmased Michelini inspektorid jõudsid üllataval kombel päris palju väljapoole Tallinna. Järgmiseks aastaks soovitan Michelinil kavva võtta ka saared ja sellised eestimaised suvituslinnad nagu Pärnu ja Haapsalu. Seniks nautigem selle aasta soovitusi.

Põhjaka mõis asub Eestimaa südames, jäädes sobivasti Tartu poole kulgedes poole tee peale. Põhjaka kokkade seas on aukohal kohalik hooajaline kraam. Omatooteid ja napse saab kingituseks kaasa osta. Avatud ollakse suvel kolmapäevast pühapäevani keskpäevast õhtul kaheksani, igaks juhuks soovitan ette helistada. Ah jaa, ära unusta lõpetuseks Napoleoni kooki või astelpaju-pavlovat tellida.

Viljandis lossimägede vahetus läheduses asuv sinise uksega Fellin pole külastajatest puudust varemgi tundnud. Peale Bib Gourmandi tunnustust on kohti, eriti suvel väljakupoolsele terrassile, pea võimatu sebida. Menüü on lühike ja lööv, maitseelamus garanteeritud.

Fiisse Tartus mine sööma peale ennastunustavat šopingutuuri üüratus Lõunakeskuses. Sophia hotelli restoran asub vaid paari sammu kaugusel ning kuulub Loodmaade restorani- ja hotellimpeeriumisse. Noore peakoka Ken Trahvi käekiri on see, mis Michelini inspektorid ära võlus.

Joyce sobib einestamiseks V Spa külastamise järgselt. Pean tunnistama, et olen küll üle ukse vaadanud, aga alati on vanemate juures õhtusöök laual oodanud, seega pean ka ise kavva võtma.

Hõlmi suveterrass Toomemäe jalamil pakub Taaralinna kõige rafineeritumaid maitseelamusi. Tulevikus võiks Hõlm vabalt püüelda esimese väljaspool Tallinna antava tärni poole.

Ruhes serveeritakse värsket kala ja mereande parima merevaatega terrassil. Suvised päikseloojangud on siin ahhetamapanevad, võiks öelda, et suisa muinasjutulised.

Tundub, et Michelin on Laulasmaa poolt täiega ära tinistatud. Pererestoran Lahepere Villa Laulasmaal pälvis igati õigustatult parima teeninduse tiitli. Rõõm tegemistest ja külalislahkuse geen on koheselt ära tuntavad nii pererahva kui ka peakokk Silver Saa nägudelt. Wicca Laulasmaa spaa hotellis on rõhuga eestimaisel ja taimetoidul, selle taga on Angelika Udekülli aastatepikkune töö.

Mere 38 Võsu keskväljaku ääres pakub Joonas Koppeli kiiksudega menüüd. Võsu kuurort on tüüpilise rohelistes toonides puidust suvitusvilla ja aia näol saanud kõva liftingu osaliseks, nagu Okasroosike oleks lossitornis ellu ärganud. Sooja ilmaga tundub suvemelu rohkem kui kuhjaga.