Tartus Toomemäel toimub 4. juunil arutelu-, toidu- ja muusikafestival “Toome müks”, kus muuhulgas toimub esmakordne hübriidarutelu teemal, millised on tudengite võimalused ühiskonda ja kogukondi kujundada. Miks on avalik arutelu oluline, mida tähendab uudne hübriidarvamusfestival ja miks on oluline kaasata noori nii palju kui võimalik? Nendele küsimustele vastavad festivali projektijuht Joanna Kurvits (DD) ja Arvamusfestivali eestvedaja Kaspar Tammist.
Tartu koos Lõuna-Eestiga on 2024. aasta Euroopa kultuuripealinn. Rubriigis “Tartu 2024” tutvustab kultuuripealinna meeskond eelolevaid tegevusi. Hybrid European Democracy Festival (HEDF) arutelu korraldajateks on sihtasutus Domus Dorpatensis ja Arvamusfestival.
Arvamusfestival tähistab oma 10. festivali toimumisaastat. Miks Arvamusfestival sündis ja milliseks on 10 aastaga kujunenud festivali roll avalikus arutelus?
Kaspar: Arvamusfestivali idee sai alguse Rootsist, kus 1969. aastast alates on toimunud sarnane demokraatiafestival. 10 aastat tagasi oli ühiskond Eestis lõhestunud – oli erakondade rahastamise skandaal, Silvergate, jääkeldri algatus ja muud, ehk tundus, et ka Eestis on kujunenud õige pinnas avaliku arutelu loomiseks.
Ka täna oleme ringiga tagasi samas seisus, kus ühiskond on kriiside tõttu katki ning poliitilisel tasandil valitsevad lahkarvamused, mis ka ühiskonda tugevalt lõhestavad. Eelkõige kriisiaastatel tegutsemine on teinud meid tugevaks ning õpetanud, et arvamusfestival peab olema avatud kõigile selleks, et saaks tekkida diskussioon võimalikult erinevalt mõtlevate inimeste vahel. Kui on koos vaid sarnased inimesed, siis sellist mõttevahetust ei teki. Arutelu peab olema avatud kõigile!
Kuidas plaanite juubeliaastat tähistada?
Peo ja pillerkaariga muidugi! Tavaliselt on meie poolt teha kõik see, mis arutelu korraldamiseks vaja läheb, aga seekord viime ka ise mõne arutelu läbi. Panustame ka õhkkonna loomesse tänavu ekstra palju, et see kõik oleks eriliselt mõnus ja kutsuv. Näiteks loome erinevaid valgusinstallatsioone ja mahukat kultuuriprogrammi. Ning muuhulgas saab laupäeval, festivali lõpus Paide kesklinnas torti ka!
See on tore, aga miks teie hinnangul sellist avalikku arutelu ühiskonnas täna üldse vaja on?
Kaspar: Sest ühel inimesel ega inimrühmal ei ole kogu maailma tarkust, et üksinda otsuseid teha. Avalikku arutelu ongi vaja selleks, et teha tõhusamaid otsuseid ja liikuda seeläbi edasi paremini ning mõtestatumalt. Vähemtähtis ei ole muidugi ka see, et avaliku arutelu kaudu võivad mõned otsused sootuks muutuda veel paremaks.
Joanna: Kui poliitiliste otsuste kontekstis puudub avalik arutelu või on see mingis ajahetkes vähene, siis poliitika kaugeneb avalikust huvist, mis on otsuste kvaliteedi mõttes halb. Halb ka poliitikute endi seisukohast, sest kui poliitikud ei tea inimeste arvamust ja mõtteid, ei pruugi kodanike ning riigi nägemus tulevikust minna kooskõlla.
Kaspar: Me mõlemad puudutasime siin poliitikat, aga oluline oleks mainida, et avalik arutelu võib toimuda ka hoopis väiksemal tasandil. Täna võiks olla, et kui kohalik skatepark pannakse kinni ja linn ütleb, et nad ei remondi seda, sest keegi ei käi seal, siis need samad skatepark‘i noored tulevad tänavatele.
Võimalusi otsuseid mõjutada on tegelikult palju rohkem kui ainult poliitilise kandideerimisega. Seda saab teha ka kogukonna seltsis, sõpruskonnas või kasvõi korteriühistutes. Nende kaudu on juba võimalik mõjutada oma kogukonda ja nende pisikeste tegevustega me peakski ka noori rohkem inspireerima.
Rääkisime Arvamusfestivali ning avaliku arutelu minevikust ja olevikust – aga millisena näeksite te nende mõlema tulevikku nii Eestis kui ka laiemalt?
Kaspar: Olen siinkohal paadunud optimist – tulevik on helge! Üldine arutelukultuur läheb paremaks ja seda mitte seaduste ning regulatsioonide kaudu, vaid läbi selle, et noored on kaasatud juba varakult, nad õpivad paremini suhtlema ja arutama. Kahtlemata meie Arvamusfestivaliga seda üksinda ei saavuta, selleks on ka teisi sarnaselt mõtlevaid ja seda toetavaid organisatsioone – näiteks kasvõi DD.
Täpselt sama helge on ka Arvamusfestivali tulevik, mis jätkub ja kasvab. Suurem unistus oleks ehk, et meie tegevus saaks toimuda aasta ringi ja kesta kauem, nagu sõsarfestivalid mujal Euroopas. Ning et veelgi rohkem inimesi leiaks tee Paidesse.
Kuid kõige olulisemana näen ma seda, et meie festivalilt kasvab välja väga palju uusi noori inimesi – kes siis lähevad tegema olulisi asju nii poliitikas, avalikus elus kui ettevõtluses.
Joanna: Usun, et on aeg arutada ka inimestega väljastpoolt Eestit. Seetõttu korraldab DD Arvamusfestivaliga koostöös Euroopa Kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi osana üleeuroopalist hübriidarvamusfestivali. Ühiskondlikult põletavad teemad on aina rohkem üle riigipiiride ulatuvad ning seotud teiste riikide ja regioonide tegutsemisega. Näiteks keskkonna- ja kliimakriis nõuavad meie kõigi ühist tegutsemist ning ka paljud teised teemad üha enam globaliseeruvad.
Ka riigi sees lahenduse leidmiseks tuleb mõista, kuidas teha koostööd riikide ja organisatsioonide tasemel, ning näha, mida tehakse mujal – kuidas meie peaksime end organisatsioonide ja riikide tasemel positsioneerima. Just seetõttu otsustasimegi hübriidarvamusfestivali oma südameasjaks võtta, kuna usume, et koos tegutsemine on väga oluline.
Joanna, sa puudutasid oma vastuses sellist märksõna nagu hübriidne arvamusfestival. Ava palun natuke, mis see täpsemalt on ja kuidas see erineb tavalisest arvamusfestivalist, mis juba 10 aastat on Eestis toimunud.
Joanna: Kui sa kujutad ette Paide arvamusfestivali, siis on seal üle kogu Paide Vallimäe erinevad arutelualad. Meie sooviks teha midagi sarnast – ainult et hübriidarvamusfestivalil on arutelualad laiali üle kogu Euroopa umbes 15 riigis.
Selleks, et festivalil osaleda, tuleb mõnele arutelualale Euroopas kohale tulla, kus digitaalsete lahendustega on loodud samasugune arutelukeskkond nagu Paides. Aga läbi kõlarite, ekraanide ja mikrofonide on mitu aruteluala ühendatud üheks ühtseks aruteluruumiks, kus kõik need linnad ja riigid saavad juba arutada ühiselt kõige suuremate väljakutsete üle, mis 2024. aastal on aktuaalsed. Üheskoos arutatakse, millised võiksid olla laiemad ja süsteemsed lahendused, mis võiksid puudutada mitte ainult ühte riiki, vaid olla jätkusuutlikud kogu regioonis.
Tartus loome festivalil osalemiseks ka kõige vingemad lahendused – Tartu hübriidaruteluala pealavale ootame inimesi kõige olulisematel teemadel arutama üle Euroopa tuntud ekspertide ja ühiskonnategelastega, selle ümber korraldab Paide tiim juba tuntud formaadis Tartu [eel]arvamusfestivali.
Kaspar: Arvamusfestival on tegelikult juba varemgi otsinud Tartus võimalust [eel]arvamusfestivali teha, kuna Tartust on Paidesse päris palju käijaid. Et tuua see neile koju kätte ja näha, mis mõju see Paide arvamusfestivalile avaldab. Meie jaoks on see ka huvitav, kuna varem on [eel]arvamusfestivalid toimunud pigem väiksemates paikades, nüüd esimest korda toimub üritus Eesti suuruselt teises linnas. Aga see koostöö on olnud kuidagi hästi loogiline ja väga paljudes mõtetes ühte jalga astuv.
Väga põnev ja ambitsioonikas idee! Kuid kust tuleb eelkõige tehniline võimekus, et kõik need (digi)lahendused päriselt ellu viia?
Joanna: Me saame seda teha ainult tänu väga suurele partnerluskoostööle. Esimesena mainiks kohe muidugi Paide arvamusfestivali tiimi, Üliõpilaskonna Sihtasutust ning erinevaid Euroopa üliõpilasorganisatsioone, keda me osalt veel alles otsime.
Tehnoloogilisest küljest oleme loomas partnerlust ja esimesi üritusi meie Eesti-poolse partneri Miltton Eventiga, kellel on nii võimekust kui ka kogemust selliseid hüperlokaalseid arutelusid läbi viia. Tahame jõuda olukorda, kus teeme kõike koostöös inimestega, kes tahavad meiega kaasa teha, mõelda ja on samuti inspireeritud sellest ägedast ideest!
Millised teemad hübriidarvamusfestivalil aruteluks tulevad?
Joanna: Nagu Paide festivalilgi, on oluline, et kõik arutelule tulevad teemad oleksid võimalikult päevakohased – just sellised, millest on vaja avalikku arutelu luua. Hübriidse arvamusfestivali puhul, mida me juba kolm aastat varem ette valmistame, on keerukam ette mõelda, millised teemad oleksid 2024. aasta maikuus päevakohased. Midagi kujutame juba ette, kuid kindlasti tekib teemasid juurde, sest maailm on ju pidevas muutumises.
Kaspar tõi välja, et avaliku arutelu arengul on oluline roll just noortel. Kuidas te täpsemalt noori oma festivalidel kaasate?
Joanna: Juba Tartu ja DD omapärast lähtuvalt on hübriidarvamusfestivali oluliseks missiooniks noorte ja noorteorganisatsioonide võimestamine festivali kaudu. Seega alates vabatahtlikest kuni arutelude korraldajateni on kõik korraldajad tudengid ja noored. Kõik arutelud, mis festivalil toimuvad, on tudengite ja tudengiorganisatsioonide korraldatud. Sellega tahame luua arusaama, et tudengid kui tuleviku eestvedajad on juba praegu tõsiseltvõetavad arutelupartnerid, kes suudavad arutelus võrdselt kaasa rääkida. Nad on inimesed, kes suudavad oma karjääris kas lähimate aastate jooksul või ka juba praegu muutusi ellu viia.
Kaspar: Arvamusfestivaliga teeme ekstra tööd just noortega. Rõhume sellele, et [eel]arvamusfestivalid oleksid suunatud eelkõige noortele, ning pingutame, et noorte alad Arvamusfestivalil oleksid põnevad ja neile kutsuvad. Nii teadlikult kui alateadlikult teeme tööd selles suunas, et noored leiaksid tee Paidesse, sest usume, et kui harime noori paremini suhtlema ja arutlema, siis on võimalik ühiskonda muuta.
Joanna: Oluline on mõte mitte kaasata noori “täiskasvanute aruteludesse”, vaid see, et nad võivad olla täiesti võrdväärsed arutelude püstitajad ja panelistid.
Soovime, et see oleks tavapärane praktika, et iga aruteluga ongi noored kaasatud ning ei ole vahet, kui vana on inimene – me kuulame kõigi arvamusi ja vaateid.
Kaspar: Noori tuleb usaldada ja lasta neid protsessidele nii lähedale kui võimalik. Me usaldame ja anname noortele Arvamusfestivalil nii palju kandvat rolli, kui nad ise tahavad ja jaksavad kanda, olles ise nende kõrval mentoriks, juhendajaks. Seda selleks, et nad saaksid võimaluse kõike ise kogeda ning õppida. Nii nad arenevadki ja saavad ise muutusi ellu viia.
2024. aastani on aega. Kas mõni avalik arutelusündmus on tulemas ka juba varem?
Joanna: Juba 4. juunil Tartus, Toome Müksu festivali raames ootame teid kuulama meie hübriidset pilootarutelu, kus arutame koos meie Riia partneritega tudengite ja tudengiliikumiste mõjust nii tudengitele kui ka ühiskonnale üldisemalt.
Kaspar: Ja muidugi 12.–13. augustil kutsume kõiki taas Paidesse, kus toimub järjekorras juba 10. arvamusfestival! Kes on käinud, need teavad soovitada!
Intervjueeris Maarja Kalma, Hybrid European Democracy Festivali vabatahtlik.
