Nagu alati neid raamatusoovitusi kirjutades, vaatan aknast välja: Kassisaba rahu.
Aga ma tean, et kuskil pulbitseb kurjus ja inimesed kannatavad, surevad. Üüratul debiilsusel, ääretul nõmedusel, värdjalikul kadedusel, sitasel suurusehullusel lasti podiseda, kuni katel ajas üle, sest üks pool, pimedusepool, keeras ainult tuld juurde, ja teine pool elas õndsalt edasi, sest kas normaalne inimene usuks, et 21. sajandil leidub rahvas, kes pommitab haiglaid ja lasteaedu.