Meil ühiskonnana ei ole teist mõistlikku alternatiivi, kui praegune kiire “Putini hinnatõus” üle elada ja samal ajal toetada kõige raskemas seisus inimesi. Kiire hinnatõusu mõju Eestis aitab leevendada päris kiire keskmine palgatõus võrreldes enamike teiste Euroopa riikidega, kirjutab Madis Müller.

Keeruline on täpselt numbritesse panna võimalikku mõju, mida Venemaa sõda Ukraina vastu tähendab Euroopa majandusele. Vaja on leida uusi tarnijaid gaasile ja naftale, aga ka mitmetele teistele toormetele, mida Euroopa ettevõtted on seni Venemaalt ostnud. Juba on lisaks energiakandjatele järsult kallinenud erinevad metallid ja toidutoormed. Valmis peame olema selleks, et kasvanud ebakindlus suunab tarbijaid ettevaatlikkusele suuremaid kulutusi tehes ning ettevõtjaid uusi investeeringuid planeerides. Selle kõige ulatus on veel ebaselge. Küll aga on üsna selge Venemaa agressiooni mõju erinevatele hindadele – sõja tõttu on hinnatõus kiirem ja kiire hinnatõus kestab kauem.

Keskpankade peamine eesmärk on hoida hinnatõus mõõdukas. Sellest eesmärgist lähtudes seame paika nii intressimäärad pankadele kui kasutame ka teisi rahapoliitika hoobasid. Muutused intressimäärades, mis kehtivad pankadele raha hoiustades või keskpangast laenates, mõjutavad laenuraha hinda ka ettevõtjatele ja majapidamistele. Laenuraha hind ning kättesaadavus on omakorda viis, mille abil saab keskpank oma otsustega suunata majandustegevuse üldist aktiivsust ja lõpuks kaudselt ka sellega seonduvat hinnatõususurvet. Kirjeldatud pikk ahel tähendab, et keskpanga otsuste väljendumine aeglasemas või kiiremas hinnatõusus võtab omajagu aega. Mõistagi ei saa keskpank lühiajaliselt mõjutada ka nafta, gaasi või toidutoormete hinda ning seetõttu välistada teatud perioodil ka taolist väga kiiret hinnatõusu, nagu me näeme praegu. Küll aga on tähtis, et keskpank reageeriks adekvaatselt olukorras, kus hinnasurve on muutumas püsivamaks. Just sellises olukorras me praegu oleme. Keskpanga reaktsioon ei saa olla ei liiga aeglane ega ka rabistavalt äkiline, kuna see tooks kaasa probleeme finantssektoris ja laenuraha liiga järsu kallinemise laenuvõtjatele.

Euroala keskmisena ulatub tarbijahindade tõus märtsikuu andmetel 7,5%-ni. See on kaugel Euroopa Keskpanga eesmärgist, milleks on 2% hinnatõus keskpika aja jooksul. Eesti on enam kui 15% hinnatõusuga seejuures veel märksa keerulisemas seisus. Võime olla üsna kindlad, et järgmisel ja ülejärgmisel aastal hinnakasvu hoog raugeb, kuid enam ei ole küsimus selles, et euroala majandus vajaks keskpanga täiendavat tuge. Seetõttu on euroala keskpangad juba lõpetanud täiendavad võlakirjaostud, mis me käivitasime majanduse toetamiseks koroonakriisi puhkedes 2020. aasta kevadel. Aprillis panime Euroopa Keskpanga nõukogus senisest selgemini paika, et ka kõik ülejäänud täiendavad võlakirjaostud lõppevad III kvartali jooksul. Viimaste hinnatõuse puudutavate uudiste valguses ma ei imestaks, kui “kolmanda kvartali jooksul” tähendaks juba juulikuud. Sellega tekib võimalus astuda kiire hinnatõusu puhul järgmine loogiline samm, milleks on keskpanga intressimäärade tõstmine. Keskpanga intressimäärad on n-ö lühiajalised intressimäärad, aga võlakirjaostud ehk rahvakeeli “rahatrükk” mõjutab eelkõige pikaajalisi intressimäärasid. Nii et keskpanga vaatest ei ole mõtet tõsta lühiajalisi intressimäärasid, kui me samal ajal ikkagi surume võlakirjaostudega pikemaajalisi intressimäärasid allapoole.

Finantsturgudel on ootused keskpanga poliitika n-ö normaliseerumiseks juba arvesse võetud.

See tähendab, et viimastel kuudel on tõusujoones liikunud Euribori intressimäärad, millega on vahetult seotud nii eluaseme- kui ka ärilaenude intressimäärad. See samm pole kindlasti populaarne, kuid oleme Euroopa Keskpanga nõukogus valmis tegema vajalikke otsuseid selleks, et euro ostujõudu pikas plaanis säilitada.

Euroala keskpankade ühine eesmärk on suunata euroala keskmist hinnatõusu. Kuna Eestis on hinnatõus euroala keskmisest mitme kraadi võrra kuumem, on kohaliku kiirema hinnatõusu ohjeldamiseks tähtis ka valitsuse tark rahanduspoliitika suunamine. Mõistagi on riigil vaja toetada rahaliselt kõige haavatavamas seisus inimesi, kelle toimetulekut mõjutab kõige vahetumalt just kütte- ja toidukulude kallinemine. Küll aga tasub poliitikakujundajatel olla ettevaatlik plaanidega, mille eesmärgiks on hüvitada hinnatõusu mõju väga suurele osale ühiskonnast. Kui toetusi jagada liiga laialdaselt, annaks selle riiklikult pakutava “täiendava raha” arvelt meie kõigi tarbimise suurendamine lisahoogu niigi väga kiirele hinnatõusule. Seega on oht, et inimestele parimate kavatsustega appi tõtates muudame olukorra hoopis hullemaks.

Meil ühiskonnana ei ole teist mõistlikku alternatiivi, kui praegune kiire “Putini hinnatõus” üle elada ja samas toetada kõige raskemas seisus inimesi. Kiire hinnatõusu mõju Eestis aitab leevendada siiski päris kiire keskmine palgatõus võrreldes enamiku teiste Euroopa riikidega. Pärast Venemaa agressioonile järgnevat paratamatut majanduse kohanemist on aga põhjust arvata, et naaseme tavapärasesse olukorda, kus Eesti inimeste ostujõud aasta-aastalt paraneb.

Kommentaar ilmus algselt Eesti Panga blogis.