Sotsiaalteadlane Aet Annist: kriisidega hästi toimetulevas ühiskonnas ei jäeta inimesi kõrvale

Aet Annist. Foto: Ruudi Annist-Kolanu

Üksteise järel meid tabanud kriisid nõuavad ühiskonnalt kiiret reageerimist ja suurt kohanemisvõimet. Järjest siia saabuvate põgenike kontekstis on taas aktuaalne aastatega kujunenud ilmajäetuse probleem, ühiskondlikud lõhed, eestivenelaste kogukonna identiteet ning siinsete inimeste avatus pagulaste aitamisele ja vastuvõtmisele. Iiris Viirpalu uuris Aet Annistilt, kuidas vaatab meie hetkeolukorra katsumustele sotsiaalteadlane. Juttu tuleb ka Eesti maapiirkondade väljakutsetest, rände olemusest ja sellestki, kuidas kõige edukamalt põgenikke integreerida.

Oleme riigi ja ühiskonnana erandlikus ja seninägematus olukorras: viimaseid aastaid väldanud koroonakriisile on Vene agressiooni ja Ukrainas toimuva tõttu lisandunud enneolematu hulk sõjapõgenikke. Koroona on juba mõjutanud inimeste vaimset ning füüsilist tervist, toimetulekut, sotsiaalseid suhteid, haridusvaldkonda, kultuuri jne. Kuidas sotsiaalteadlasena sõnastaksite just selle siin-ja-praegu hetke, mille lävel või keerises ühiskonnana 2022. aasta kevadel seisame? Või ehk saabki sellistel pöördelistel perioodidel kõike analüüsida ja sõnastada alles tagantjärele?

Lisaksin siia ka kliimakriisi, mis on väldanud lahenduseta veel kauem, aga muutub üha teravamaks ja tõotab muutuda kõigist kriisidest kõige tõsisemaks. Eks kriise on juba igati sõnastada püütud, seoses energiakriisiga on räägitud näiteks “suurest väljalülitamisest” ja seoses koroonast väljumisega “suurest taasalustamisest”. Kuid väga enesekindlad sõnastused võivad peegeldada tõesti pigem analüüsi puudumist, või selle veidrat kaksikvenda vandenõuteooriat – nii on näiteks kõiki nimetatud nähtusi kokku võetud kui “suurt lähtestamist”. Selle kokkuvõtte taga on aga kummaline vandenõuteooria, mis sai alguse Maailma Majandusfoorumi aastakonverentsi teemast ja väidab, et nii kliimakriis, koroonakriis kui praegune sõda on kõik osa suurest vandenõust, millega plaanitakse luua uut maailmakorda.

Iiris Viirpalu

Iiris Viirpalu on lõpetanud semiootika ja kultuuriteooria magistri ning tegutsenud aastaid nii kultuurikorraldaja kui ka vabakutselise kriitikuna. Ta on kirjutanud arvustusi, arvamusartikleid ja teinud intervjuusid kultuuriväljaannetele. Iiris on Edasi kultuurirubriigi kaasautor. Loe artikleid (47)