Üksteise järel meid tabanud kriisid nõuavad ühiskonnalt kiiret reageerimist ja suurt kohanemisvõimet. Järjest siia saabuvate põgenike kontekstis on taas aktuaalne aastatega kujunenud ilmajäetuse probleem, ühiskondlikud lõhed, eestivenelaste kogukonna identiteet ning siinsete inimeste avatus pagulaste aitamisele ja vastuvõtmisele. Iiris Viirpalu uuris Aet Annistilt, kuidas vaatab meie hetkeolukorra katsumustele sotsiaalteadlane. Juttu tuleb ka Eesti maapiirkondade väljakutsetest, rände olemusest ja sellestki, kuidas kõige edukamalt põgenikke integreerida.
Oleme riigi ja ühiskonnana erandlikus ja seninägematus olukorras: viimaseid aastaid väldanud koroonakriisile on Vene agressiooni ja Ukrainas toimuva tõttu lisandunud enneolematu hulk sõjapõgenikke. Koroona on juba mõjutanud inimeste vaimset ning füüsilist tervist, toimetulekut, sotsiaalseid suhteid, haridusvaldkonda, kultuuri jne. Kuidas sotsiaalteadlasena sõnastaksite just selle siin-ja-praegu hetke, mille lävel või keerises ühiskonnana 2022. aasta kevadel seisame? Või ehk saabki sellistel pöördelistel perioodidel kõike analüüsida ja sõnastada alles tagantjärele?
Iiris Viirpalu
Iiris Viirpalu on lõpetanud semiootika ja kultuuriteooria magistri ning tegutsenud aastaid nii kultuurikorraldaja kui ka vabakutselise kriitikuna. Ta on kirjutanud arvustusi, arvamusartikleid ja teinud intervjuusid kultuuriväljaannetele. Iiris on Edasi kultuurirubriigi kaasautor. Loe artikleid (51)
