Venemaa agressioon Ukrainas on toonud kujuteldamatuid kannatusi inimestele, hävingut Ukraina majandusele ja taristule, inimkaotustest rääkimata. Paraku pole Vene osapool ilmutanud valmisolekut nende tekitamisest loobuda. Vastupidi.
Vene vägede edenemine Ukrainas on põhjas asendunud pigem taandumisega ja kogu Kremli sõjardite tähelepanu on koondunud Ida-Ukrainasse eesmärgiga seal enne võimalikku vaherahu Ukrainast võimalikult suur tükk endale kahmata. Seetõttu kompenseeritakse pealetungivõimekuse piiratust ukrainlaste kaitsetahte murdmiseks üha intensiivistuva lauspommitamisega, seejuures nimme sihtides just tsiviiltaristut, elurajoone ja tsiiviilelanikkonda. Aga selles pole midagi uut. Ajalooliselt on olnud traditsiooniks, et Moskva ei hooli ei võõrastest süütutest inimestest ega ka omadest, ei sõduritest ega tavaelanikest, nende eludest, ammugi mitte nende olmetingimustest.