Prantsuse vaim oli tähtis juba nooreestlastele. Millised võnked ja mõtted on Prantsusmaa õhus täna? Rubriigis “Noppeid Prantsuse meediast” pakume pikemalt lahti kirjutatuna valiku teemasid, mis viimasel kuul sealses meedias kõneainet pakkunud ja mis võiks ka Eesti lugejale huvi pakkuda. Uudiseid vahendab kohalikku olustikulist konteksti hästi tundev frankofiil Tiina Richard.

Seekordses ülevaates on luubi all prantslaste lahkus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtul, presidendikandidaatide kampaaniad, aga ka Christian Diori mälestus ja prantsuse keele positsioon maailmas.

Ukraina

Peamise meediateemana mõjutab Ukraina sõda otse või kaude kõigi teemade käsitlust, olgu selleks majandusolukord, sanktsioonid Venemaa vastu koos tagajärgedega, riigi kaitseküsimused, presidendivalimised, ostuvõime, pagulased või teised teemad. 18. märtsi Ipsose uurimus annab teada, et 87% elanikkonnast on murelikud Ukraina sõja pärast. 92% vastanuist muretseb sõja majanduslike tagajärgede pärast, konflikti laienemise pärast 81%, tuumaohu pärast 69%.

• Pagulased

Solidaarsus ukrainlastega valitseb kogu Prantsusmaal, kus sõjapõgenike aitamise ja vastuvõtuga on seotud ka eraisikud ning abiorganisatsioonid. Lisaks valitsuse kriisikomisjonile on avatud riiklik platvorm Ukraina Heaks, mis võimaldab pakkuda elupinda, teenuseid, teha annetusi ja värvata vabatahtlikke. Prantsusmaa valmistus 100 000 Ukraina põgeniku saabumiseks, kellele antakse võimalus saada varjupaigataotleja toetust, meditsiiniteenuseid, lubatud on töötada, ettenähtud on laste koolitamine ja keeletunnid. 1. aprilliks on saabujaid olnud 36 000, seejuures on 7000 Ukraina last leidnud koolides oma koha. Õpilased on juba kohanenud ning koguni tunnevad rõõmu, et matemaatika olevat lihtsam kui Ukrainas.

Marseille’ sadamas on valitsus korraldanud alates 29. märtsist kaheks kuuks ukrainlastele suurima pagulaskeskuse laeval Le Méditerranée, kuhu mahub 1700 inimest. Laeval avatakse soovijaile pangaarve, nõustatakse psühholoogiliselt, aidatakse tööd leida, keelt õppida, on mängunurgad lastele jm. Riigi võimalused ukrainlasi majutada osutuvad samas keerukaks, olles juba enne ülekoormatud. Riik toetub paljuski eraisikutele, kes on ukrainlastele pakkunud 91 000 majutuskohta ning kelle saatusele kaasaelamine on prantslaste külalislahkuse esile toonud uue hooga ja vahetumalt võrreldes eelmiste sisserändevoogudega. Soovitakse pakkuda enamat kui ööbimist, et pagulased saaksid ängile vaatamata hinge tõmmata ja end kosutada. Võõrustajad, kelle hulgas on paljulapselisi peresid ja eri – muu hulgas vene – päritolu inimesi, aitavad pagulasi administratiivküsimustes ning neile integreerumist võimaldavaid tegevusi otsides.

Sajad ettevõtted on teatanud, et kõikjal Prantsusmaal on iga kuu võimalik tööle võtta ligi 3000 ukrainlast, juuni lõpuks võib arv tõusta 10 000-ni. Tegemist on kõige lihtsama kvalifikatsiooniga ametitega. Võimetele vastava töö pakkumine jääb tihti vabade töökohtade nappuse ja keelebarjääri taha. On ettevõtteid, kes võimaldavad õppida prantsuse keelt poole aasta kuni aasta jooksul ning saada ruttu tööalase väljaõppe.

• Kontserdid Ukraina heaks

Etendus Pariisi Ooperiteatris – kaks tundi muusikat ja tantsu – võimaldas koguda raha Ukraina Hädaabiühendusele. Kuigi tulu jääb vajadustega võrreldes tagasihoidlikuks, ilmnes selles ikkagi Pariisi toetus Ukraina artistidele, ütles ooperimaja direktor Alexander Neef. Laval olid paljud Ukraina artistid, Rahvusballeti kaks esitantsijat jt. Esinesid Pariisi Rahvusooperi koor ja orkester,  60 muusikut ning 77 koorilauljat olid vabatahtlikud. Kõrgel tasemel etenduse lõpul ilmus ovatsioonide saatel vaatajaid tervitama Ukraina lipuga Kiievi Rahvusballeti priimabaleriin Katerina Kuhar.

Nagu Bordeaux’s, kõlas ka Nice’i Ooperiteatris kontsert, mille tulud annetatakse Ukrainale. Prantsuse, Vene ja Ukraina artistid esitasid Brahmsi, Rahmaninovi, Fauré, Skrjabini, Tšaikovski, Dvořáki helitöid. Muusika ei peata sõda, kuid väljendab humaansust ja annab edasi rahusõnumit, ütles Nice’i Ooperi direktor Bertrand Rossi.

Allikad: Bfmtv.com, Francetvinfo.fr, Tf1.fr

Presidendivalimiskampaania täidab inforuumi kogu riigis

Enne esimest valimisvooru püüavad kõik kandidaadid end kuuldavaks teha ostuvõime teemal. Ifopi 25. märtsi küsitlusandmeil on ostuvõime probleemide lahendused 10. aprilli esimeses hääletusvoorus otsustavaks faktoriks kandidaadi valikul (nii arvab 59% vastanuist). Marine Le Pen oli esimene kandidaat, kes teemale põhjalikumalt pühendus, tõstes seega oma toetust. Ostuvõimetus ning vaesumine on tõrjunud eemale teemad, mis veel mõni kuu tagasi olid ühiskonnas keskseks kõneaineks, nagu sisseränne ja kuritegevuse kasv. Valimiste teine voor peetakse 24. aprillil. Presidendivalimiste teise vooru debatt kahe kandidaadi vahel, prantslaste silmis oodatud ning legendaarne sündmus, toimub seekord 20. aprilli õhtul.

18–35-aastaste hulgas on eelistatuimaks valimiskampaania platvormiks sotsiaalmeedia. Kandidaadid teevad pingutusi püüdmaks valijaskonda, kes teiste infokanalite asemel järgib rohkem ühismeediat. Spetsiaalsed meeskonnad täidavad neid infovälju – tegemist on sadade vabatahtlikega, kellel tööd jagub. Sedalaadi suhtlus võimaldab kõrvale jätta ajakirjanikud, vältides tülikaid küsimusi ning mõnigi kord neile järgnevat kandidaadile kahjulikku poleemikat. Oma kampaania on sellele süsteemile üles ehitanud Emmanuel Macron. Oskuslikult valmistatud iganädalased videod loovad temast justkui seriaalikangelase, ütlevad ekspertvaatlejad, näidates teda riigijuhina parimate lahenduste toojana, Euroopa eesistujamaa esindajana ning rahvusvahelisel areenil eelkõige diplomaadi ja läbirääkijana. Videotes avaldatud eraisikute positiivsed arvamusavaldused selekteeritakse hoolikalt, et vältida liiga orkestreeritud ilmega lõpptulemust. Fiktsioon on professionaalne.

Macroni valimisvõitu ennustavad kõik reitingud, nii on paljud valijad hääletamiskavatsusest juba loobunud. Oma programmis püüdis Macron haarata võimalikult suurt valijaskonda. Opositsioon süüdistab teda teiste kandidaatide ideede kopeerimises ja ebaselguses ning jääb tema suhtes kriitiliseks samamoodi nagu Macroni 30%-st toetajaskonnast väljapoole jääv valijaskond. Vaatamata mõne punkti kaotusele on Macron siiski reitingute eesotsas.

Ühiskonnas on kuulda nurinat tõelise demokraatliku debati puudumise tõttu, Macron keeldub avalikust debatist ülejäänud kandidaatidega enne teist vooru, see tähendab varjujäänud küsimuste võimalikku teravamat esilekerkimist valimiste järel. Hääletada kavatseb uuringu kohaselt 67% hääleõiguslikest valijaist, mis on 10% vähem kui 2017. aastal samal ajal. Iga teine alla 30-aastane ei plaani hääletada.

30. märtsi seisuga on kandidaatide järjestus Ifopi arvamusuuringute põhjal järgmine:

Emmanuel Macron 28% (LREM ehk tsentristlik partei), Marine Le Pen 21,5% (RN ehk rahvuspatriootlik parempartei), Jean-Luc Mélenchon 15% (LFI ehk vasakradikaalne partei), Valérie Pécresse 10,5% (LR Vabariiklased ehk liberaalkonservatiivne parempartei), Eric Zemmour 10,5% (Reconquête ehk rahvuspatriootlik parempartei), lisaks seitse kandidaati kuni 7% toetusega.

Presidendivalimine on kaalukaim valimine Prantsusmaal, sest kujundab poliitilise maastiku viieks aastaks. Otsestel ja üldvalimistel valitud riigipea määrab peaministri, kes moodustab valitsuse, sellele järgnevad Rahvusassamblee valimised. President annab täitevvõimule suunised oma programmi teostamiseks. Üldvalimised annavad presidendile vaieldamatu poliitilise õiguspära.

Allikad: Tf1.fr, Franceculture.fr, Ipsos.com

Hinnatõus raputab igapäevaelu, olles infotulva esireas ning tavakodanike murede keskmes

Insee äsjaste andmete põhjal on märtsis prantslaste ärevus inflatsiooni hirmus märkimisväärselt tõusnud. Prantsuse Keskpank ennustab riigis käesoleval aastal hinnatõusuks kuni 4,4% (Les Echos).

Ostuvõimele raskelt mõjuv hinnatõus on pannud inimesed järsult harjumusi muutma. Siseruumides hoitakse kokku küttega, liikumiseks kasutatakse üha enam jalgrattaid või jagatakse oma autot võõrastega ning jagatakse kütusearve sõitjate vahel ära. Iga žest on arvel. Kütuse, gaasi ja elektri enneolematu hinnatõus nõuab möödapääsmatuid korrektuure tarbimises. Autot kasutatakse vaid hädavajadusel. On neid, kes rajavad omale juurviljaaia. Markantsem on ühest maapiirkonnast pärinev näide, kus restoranitöötaja on hakanud hobusel liikuma: 1,5 tundi ratsutamist võimaldab pea kättesaamatu hinnaga kütuse arvelt säästa. Paljud linnainimesed müüvad auto maha, asendades selle tõuke- või elektrijalgrattaga, lisades, et ametisõitudeks linnas sellest piisab, kaugemateks reisideks sobib rong. Elektritõukerataste müügi kasv on ületanud 42%, nende kasutajaist 49% väidab, et see asendab neile autot või mootorratast. 2,5 miljonit elanikku omab elektritõukeratast, tendents kasvab, võimaldades säästa transpordikuludelt.

Kuid põllumajandusega tegelevate suurfarmide püsimine on elektri ja gaasi hinnatõusuga muutunud lausa küsitavaks – kui farmipidaja oma igapäevaelu kulutusi ka maksimaalselt piirab, on tootmise käigushoidmine energiat vajavate masinatega rahaliselt peaaegu võimatu, väidavad meeleheitel põllumajandustöötajad.

Diislikütus moodustab 75% Prantsusmaal müüdavast kütusest. Olles märtsi esimesel dekaadil maksnud 2,34 eurot liitri kohta, on see märtsi lõpuks tõusnud keskmiselt 2 euroni, mis teeb hinnatõusuks pea 75 senti aastas. Valitsus on lubanud alates 1. aprillist 2022 hinnasoodustust 18 senti liitrilt.

Võttes arvesse energiatoodangu tõenäolisi raskusi järgmisel talvel, plaanib valitsus lasta käiku söeküttel töötava elektrijaama Moselle’is.

Uuringufirma NielsenIQ andmeil puudutab inflatsioon viimastel kuudel 68% igapäevastest toiduainetest (allikas: Nielsen OPUS février 2022). Viimase kümne aasta jooksul on inflatsioon tõusnud 13%, kinnisvara 25%, tervisekindlustus üle 30%.

Prantsusmaal kuid kestnud hinnatõus saab uue hoo Ukraina sõja tõttu ning kaude ka kehtestatud sanktsioonide tagajärjel. Kuna nii Ukraina kui Venemaa on olnud ühed suurimad viljaeksportijad, võib nüüd näljahäda maailmas osutuda vältimatuks. Prognoositakse suuri migrandivooge maailma vaesematest piirkondadest Euroopasse.

Riiklikel andmetel (CNLE) kasvas epideemia tõttu aastaks 2021 Prantsusmaal allpool vaesuspiiri elavate inimeste arv 18,46%-ni, mis teeb 12 miljonit elanikku. Tendents on 20 aastat järjest tõusnud (Capital). Töötajate Ametiühingu sõltumatu ühenduse CFDT uuringu kohaselt on Prantsusmaal juba aastaid 48% allpool vaesuspiiri elavaid pensionäre.

36% rahvastikust moodustavad alla 30-aastased, kellest iga teine elab allpool vaesuspiiri. Inimesed pöörduvad toiduainete varumiseks järjest enam odavmüügikettidesse ning riiete taaskasutuspoodidesse.

Allikad: Toutsurmesfinances.com (finantsküsimustele keskendunud sõltumatu ettevõtete), Sud-ouest.fr (sõltumatu populaarne päevaleht)

20. märts tähistab rahvusvahelist frankofoonia päeva

Aastast 1988 tähistatakse iga aasta 20. märtsil rahvusvahelist frankofoonia päeva. Ka tänavu koondusid 70 prantsuse keelt kõnelevat riiki sündmust tähistama. Kultuuriminister Roselyne Bachelot avas frankofoonia päeval 27. prantsuse keelele pühendatud nädala, mis toimus 12.–20. märtsil. Sündmusega seoses toimub maailmas 1500 ning Prantsusmaal üle tuhande piduliku ja mängulise ürituse, mille jooksul võib avastada prantsuse keele rikkust laulude ja etteütluste kaudu ilukirjakursustel, loengutel ja teatrietendustel. Poeesia ning kirjandus on mõistagi aukohal.

2018. aastal oli maailmas 300 miljonit prantsuse keele kõnelejat. Prantsuse keelt peetakse inglise keele järel maailmas teiseks enim õpitavaks keeleks.

Prantsuse keelt peetakse nüansirikkaks kirjanduse ja loomingu keeleks, mille väljendusvõimalused avavad täiendavaid tasandeid ning vaatenurki. Prantsuse keel tõmbab igal aastal uusi õpilasi, mitmetes ametites on selle valdamine tugev pluss.

Allikad: Francophonie.org, Babbel.com

Uue kontseptsiooniga Diori esindus Pariisis on leidnud laia kajastust

Prantsuse ettevõtete kontsern LVMH on kõrge kvaliteediga luksustoodangu maailmaliider. LVMH koosseisu kuuluva Christian Diori Moemaja peadirektor aastast 2018 Pietro Beccari, kelle eesmärk on jutustada omanäoline lugu kuulsa moelooja pärandist, on loonud ainulaadse koha maailmas – uue versiooni kuulsast butiigist Pariisis aadressil Montaigne’i avenüü 30. See ajalooline koht, kus aastast 1946 on sündinud Diori kollektsioonid ning revolutsiooniline new look, on saanud muudatuste käigus täiesti uue kontseptsiooni kandjaks. 6. märtsil taasavati kaks ja pool aastat kestnud ümberehitustööde järel erakordne Diori maailm, mis pole ainuüksi tähelepanuväärne moekaubapood, vaid ka kõrgmoe salong, Diori restoran ja kondiitriäri, kus pakutav on valmistatud härra Diori enda lemmikretseptide järgi. 2000 m² pood, kus ootavad avastamist esinduse valmisriiete kollektsioonid ning suur hulk ainulaadset loomingut, on avatud kogu nädala. Ilusalong on pühendatud parfüümidele ja hooldustoodetele, pakkudes ka meigi- ning näohooldusteenuseid. Diori mannekeenide proovikabiin on restaureeritud vastavalt algupärale, näha on tema töölaud. Ühtekokku 10 000 m² pinnal on arhitekt Peter Marino ja Peter Wirtzi koostööna sündinud kaks aeda, üks avatud, teine kaetud kõrge klaaslaega.

Hotelliteenusena saab üürida Diori sviiti, ostelda öösel, nautida eravisiiti Diori galeriis, tutvuda arhiivimaterjalidega või õhtustada ühes mitmeist aedadest. Kõikjal on seintel kunstiteosed, moelooja tsitaadid ning tema loomingut tutvustavad pildid. Ülakorrustel asuvad kõrgmoe- ja juveliiriateljeed ning tellimise peale tehtud meesteülikondade rätsepatöökoda.

Pietro Beccari sõnul oli tema ülesanne leida tasakaal traditsiooni ja kaasaegsuse vahel, kaotamata Diori vaimu. Tulemust peetakse õnnestunuks. Loodud Diori universum tähistab sümboolselt Prantsuse oskusteavet, elustiili, tooteid, kultuuri, loomingulisust ja kunstikirge selle kõigis vormes.

Parema ettekujutuse saamiseks Diori maailmast tasub vaadata tutvustavaid lühivideoid siit, siit ja siit – igas on midagi täiendavat.

Allikas: fr.fashionnetwork.com (moeprofessionaalide infosait)