Kõiges selles, mis puudutab Venemaad, on Eestil Euroopa Liidus arvestatav sõnaõigus, kinnitab Eesti Rahvusringhäälingu Brüsseli korrespondent Joosep Värk. Ent pikalt on see teema olnud ka Baltikumi “kiiks”, mida teised liikmesriigid pole alati tõsiselt võtnud ega mõistnud. Igal riigil ju omad “kiiksud”. Näiteks sakslastele on jällegi väga tähtis äri…
Tänase Ukraina sõja valguses on kõnekas minna tagasi möödunud aasta juunisse, mil Brüsselis toimus Euroopa ülemkogu. Loetud korrad aastas toimuval valitsusjuhtide tippkohtumisel tegid toonane Saksa kantsler Angela Merkel ning Prantsuse president Emmanuel Macron seekord midagi aeglasele bürokraatiaveskile tavatut. Nad panid ootamatult lauale idee korraldada Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumine. “Meil oli plaanis arutada Venemaa teemat üsna lühidalt, aga kuna nüüd on osad liikmesriigid tulnud välja ettepanekuga korraldada kõrgel tasemel kohtumine Venemaa juhiga, siis see on midagi uut, mida me ei ole varem diskuteerinud,” rääkis ülemkogule saabunud peaminister Kaja Kallas ajakirjanikele ning lisas, et on varmas kuulama, mis on siis muutunud ning kuidas saab Euroopa sellises suunas liikuda, kui “Venemaa on agressiivsem kui kunagi varem”. Kallas ei pidanud Venemaad parketikõlbulikuks seni, kuni Venemaa ei austa rahvusvahelist õigust ega täida Minski lepingutega võetud kohustusi. Vähem kui aastaga on sellised ootused naiivsetest naeruväärseteks muutunud.
