Mihkel Kangur: rohepesupealinn

Illustratsioon: Marko Mäetamm

Linna ehituskoodeks näeb ette, et iga suurema kortermaja juures peab olema laste mänguväljak ning autoparkla. Majad oleksid justkui ainult kolmeaastastele ja autoomanikele. Kus on aga pink, kus saaks kuuma päikese eest puu varjus istuda selles majas elav vanaema?

Artikkel on esmalt ilmunud Edasi paberajakirja kevadnumbris, mis on saadaval suuremates kioskites üle Eesti ja jaekaupluste ajakirjandusletis. Kõiki seniseid pabernumbreid saab osta Edasi e-poest ja ka digiajakirjana.

Tänav oli osaliselt kinni pandud ja arboristide meeskond tegi oma tööd. Professionaalidena tükeldasid nad üht liigsuureks kasvanud puud ladvast juure poole. Ükshaaval langesid oksad. Tööde perimeeter oli korralikult turvatud, kellegi elu ega auto ohtu ei sattunud. Vaid üksik vana puu, mis oli näinud Tallinna pommitamist, langes okshaaval, aeglaselt põrmu. Maha saetud oksad tükeldati kiirelt oksapurustajas, jämedamatest okstest ja tüvest saeti paraja pikkusega pakud, mis laoti auto järelkärusse. Lõpuks freesiti vana känd maapinnaga tasa. Kärmelt koristati maha langenud oksad ja muu puru. Nii ruttu kaduski üks puu, järele jäi vaid järjekordne auk kunagi rajatud puiesteesse. Mõne päeva pärast parkis samas kohas juba esimene auto. Enne puu mahavõtmist räägiti küll asendusistutusest, räägiti sellest, et üks puu istutatakse vana asemele. Selleni ei jõutud. Kord oli maa külmunud ning vana kännu juured jäid samuti ette. Mõne aja möödudes olid kõik juba harjunud, ja eks auto parkimisega ole alati kitsas. Puid saab käia vaatamas ka linnast väljas, arvas hiljuti majja kolinud noorperemees. Nüüd ongi toas rohkem valgust ja linnud ei pasanda autot täis. Üsna mitu puud jäi ju ikka alles ka.

Mihkel Kangur

Mihkel Kangur on Talllina Ülikooli vanemteadur. Hariduselt ökoloogia doktor ja uurinud Eesti taimkatte arengut jääajajärgsel perioodil. Ökoloogia alaste uuringute tulemustest olen näinud, milline on olnud inimese mõju ökosüsteemidele ja millised võivad olla vastasmõjude tagajärjed meie ühiskonnale. Seetõttu olen viimastel aastatel üha enam keskendunud säästva arengu haridusele ja Gaia haridusele, lootuses, et meil on läbi hariduse võimalik muuta ühiskonna kurssi. Loe artikleid (27)